01.02.2016, 13:50
Esmakordselt Tartu loodusmuuseumist: kuidas tarantlid poegi saavad?
Järglased toonud Avicularia metallica on metallik-sinine ämblik. Peidulise eluviisi tõttu teda muuseumi elavnurgas ei eksponeerita: võimalusel punub ta endale võrgust pesa ja on seal peidus. Kui teisi ürgämblikke pakutakse zooloogiaringis lastele ka paitamiseks ning õlapeale panemiseks, siis selle väga hea ja väleda hüppajaga saab tutvuda vaid klaasi tagant. (Foto: Veljo Runnel)
FOTO:
Tarantlil ehk linnutapikul õnnestus esimest korda Tartu ülikooli loodusmuuseumi – ja ilmselt ka Eesti – ajaloos järglased saada.
Harukordsest sündmusest räägib zooloog Andro Truuverk pikemalt artiklis “Tartu loodusmuuseum ootab tarantlibeebide iseseisvumist”.
Kuidas emased linnutapikud munakurna loovad, selgitab teadlane järgnevas lühivideos:
Eestis elavad ämblikud kaitsevad munakookonit enamasti enda järgi vedades. Ent tarantlitele on iseloomulik, et enne poegade koorumist kaitsevad nad kurna ligi kaks kuud enda ees lõugkobijate vahel.
