Antipood - lennumasin, mis võimaldaks New Yorgist Londonisse lennata 11 minutiga
Lend New Yorgist Londonisse kestab täna tavaliselt 7-8 tundi, kusjuures tuulte suund tagab tavaliselt selle, et Ameerikast siia poole lennates kulub isegi rohkem aega. Pole ka ime, et kahekordse ülehelikiirusega lendavad Concorde'id populaarseks said, sest need jõudsid üle ookeani kolme ja poole tunniga.
Concorde'i rekord ookeaniületusel New Yorgist Londonisse oli kaks tundi 52 minutit ja 59 sekundit, püstitatud juba aastal 1996. Kuid Concorde'id enam ei lenda, põhjuseks üks kurikuulus õnnetus Pariisis. Seda suuremat sensatsiooni tekitas lennukidisainer (just nimelt disainer, mitte konstruktor, sest tema ideed on vaid paberil) Charles Bombardier, kes joonistas meile lennuki, mis suudaks lennata 24-kordse helikiirusega (Mach 24) ja jõuaks seega kohale lausa 11 minutiga.
Charles Bombardier, kelle vanaisa Joseph-Armand Bombardier rajas 1942. aastal esmalt lumesaanide, uuemal ajal pigem lennuki- ja rongitootjakontserni Bombardier, ja kes ka ise alustas oma tegevust perekonnafirmas, eelistab viimasel ajal tegutseda eraldi, avaldades järjest uljamaid kontseptlennukite ideid.
Uusima kontseptlennuki, nimega Antipode (antipood on punkt, mis asetseb diametraalselt Maa vastasküljel - seega peaks viitama ka lennuki lennukaugusele) visandas Charles Bombardier koos idufirma Lunatic Concepts rajaja Abhishek Royga. Teoorias suudaks see lennuk kuni kümmet reisijat toimetada vähem kui tunniga maakera vastaspoolele. Shanghaisse võiks jõuda New Yorgist 24 minutiga, Sydneysse lend lisaks sellele veel kaheksa minutit.
Lennuki tiibade küljes on rakettkiirendid, mis paiskavad lennuki viiekordse helikiirusega üheksa kilomeetri kõrgusele, seal aga käivitatakse scramjet (Supersonic Air Combustion Ramjet)-mootorid, mis võimaldavad saavutada õhus isegi 24-kordse helikiiruse.
Kuumus on probleem
Erinevalt rakettidest, ei pea scramjet-mootorid hapnikku kaasa vedama, vaid võtavad hapnikku õhust. Probleemiks on küll kuumus, sest viiekordse helikiirusega kuumeneks objektid 980 kraadini Celsiuse järgi, veel suuremal kiirusel peab lennuk olema ikka tõeliselt kuumusekindlaks tehtud. Helikiiruse ületamisel kõlav pauk on isegi veel väike probleem.
Appi võeti nn LPM-tehnika (long penetration mode - pika läbistamise olek), mis kasutab lennuki ninakuju, et suunata jahutavat õhku lennuki pinnale, samal ajal vähendades ka lennumüra.
Mach 24 (29 020 km/h) on kiirus, mida saavutab näiteks USA allveelaevadelt tulistatav ballistiline rakett UGM-133 Trident II ja mis oli vähemalt teoorias kiirus, mida pidanuks saavutama nõukogude pommituslennuk Tu-2000, kui sellest kunagi asja oleks saanud. Isegi NASA pole veel stabiilset scramjet-lennukit valmis saanud. Pentagon saavutas küll 2013. aastal ühe seda tüüpi lennukiga kiiruse Mach 5.
Charles Bombardieri eelmine utoopiline idee oli lennuk Skreemr, mis oleks lennanud kümnekordse helikiirusega ja jõudnud üle ookeani poole tunniga. Tema ülilennukite ideid küll niipea ehitamisele ei võeta.
Tema sugulastele kuuluv Bombardier Aerospace toodab praegu eralennukeid Global 7000 ja Global 8000, mille tippkiiruseks on Mach 0,9.
