Neuroloog, kes häkkis oma ajusse (ja kaotas peaaegu mõistuse)
Phil Kennedy oli kunagi kuulus neuroloog. 1990. aastatel sai ta maailmakuulsaks, kui viis halvatud isiku ajusse elektroode ja õpetas selle juhtima aju jõul kursorit arvutiekraanil. Sellest alates pühendas Kennedy oma elu sellele, et arendada välja veelgi tõhusamaid "küborge," ehk siiski inimesi, kes oleks võimelised suhtlema arvutitega otse.
Nüüd oli aasta 2014 ja Kennedy oli otsustanud, et järgmine samm edasi oleks asuda ise patsientide asemele. Kui ta mõni päev varem Belize City lennuväljal maandus, oli ta täiesti terve ja elujõuline 66-aastane teadlane, kes sobiks hästi teleekraanil rahvast harima. Polnud mingit vajadust, et dr Cervantes oleks pidanud hakkama ta koljut avama. Kuid Kennedy tahtis ajulõikust ja oli valmis maksma selle eest lausa 30 000 dollarit, kirjutab Wired.
Kohalik apelsinifarmer Paul Powton ja dr Cervantes on asutanud Belize'is meditsiinilise turismikliiniku, mis valmis raha eest tegema neid operatsioone, mida mujal teha ei taheta. Niisiis, Kennedy laskis Cervantesel asetada oma aju pinnale klaasist ja kuldtraadist elektroode, iseenesest on see väikene lõikus, mis läks sujuvalt. Kuid kaks päeva hiljem hakkasid probleemid, Kennedy lõug hakkas jahvatama ja oli tõsine oht, et selle käigus võivad murduda ta hambad. Ka hakkasid ta käed värisema. Patsient polnud enam võimeline sõnu reastama, kui ta üritas kirjutada, jõudsid paberile vaid suvalised tähed juhuslikus järjestuses.
Mõistagi, teadis patsient väga hästi, mida ta nendel arstidel teha käskis, oli ta ju ise need elektroodid välja töötanud ja neid varemgi katsetanud. Kuid Powton ja Cervantes olid juba paanikas, et on patsiendi mõtlemisvõime ja ajutegevuse igaveseks ära rikkunud.
Juba enam kui pool sajandit on teadlased otsinud võimalusi, kuidas inimaju elektroonikat juhtima panna. Raadiojuhitav ajuimplantaat, mis suudab vastu võtta ja edastada signaale ajus, on peaaegu sama vana leiutis, esialgu testiti seda küll härgade peal. Ja laborites jätkusid hiljemgi katsetused ajusse paigaldatud juhtmete ja anduritega mitmesuguste teiste loomade peal.
Kennedy geniaalne idee, mis oleks talle endale lõpuks saatuslikuks saanud, oli tuua ajurakud elektroodi sisse, et see püsiks stabiilselt ajus paigal. Selle asemel, et viia traat otse ajju, hakkas ta kasvatama närviühendusi aju ja elektroodide vahele - leiutise nimeks sai neurotroofne elektrood.
Ta lõpetas töö Georgia tehnoloogiainstituudis (Georgia Tech) ja rajas eraldi biotehnikafirma Neural Signals, 1996. aastal sai see ka USA toidu- ja ravimiameti FDA loa, mis lubas neil viia elektroode elava inimese ajusse. 1998. aastal sai ta, koos Emory ülikooli neurokirurgi Raoy Bakayga maailmakuulsaks, kui halvatud Vietnami sõja veteran Johnny Ray sai võime oma ajust otse arvutile käske anda, täpsemini küll vaid võime liigutada kursorit ekraanil.
Ray suri endiselt halvatuna ajuaneürismi tulemusel 2002. aastal, aga Kennedy oli saanud kuulsuseks. Ja tema ideedesse usuti, kuigi kahe järgneva patsiendi puhul samasugust edu korrata ei suudetud. Paljud konkureerivad teadusmeeskonnad on näidanud hiljem palju veenvamaid tulemusi, ehk töö aju ja arvuti vahelise ühenduse otsimiseks jätkub üle maailma intensiivselt.
Kuid Kennedy polnud huvitatud robotkäte liigutamisest mõttejõul, tema tahtis luua ühenduse, mis oleks sama sujuv kui inimkõne, ehk mis vajab vähemalt saja erineva muskli liigutamist. 2004. aastal viidi elektroodid veel ühe patsiendi ajju, aga eksperiment ei andnud mingeid tulemusi. Ja Kennedy rahastajad hakkasid temast eemalduma. FDA keelas tal inimkatsed.
Lõpuks ei jäänud Kannedyl muud üle, kui leida kliinik piiri taga, mis oleks raha eest valmis ta katseid kordama - nüüd juba tema enda peal. Ja kui operatsioonil tekkis tõrge, ilmnes, et keegi USA-st ei taha ka Kennedyle appi tulla, isegi ta oma pere mitte. Kennedy elukaaslane oli olnud operatsiooni vastu, kuid kuulus neuroloog ei kuulanud kedagi.
Järgnenud päevadel küll patsiendi seisund paranes ja ta lubati lõpuks koju, kuigi kõnehäired püsisid. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui juba USA pinnal teine kirurg avas ta kolba uuesti ja võttis häirivad elektroodid eelmise aasta jaanuaris välja.
Probleemid on nähtavasti kadunud, Kennedy on võimeline ise analüüsima enda kallal tehtud eksperimenti, on esinenud ka uutel konverentsidel, kuid eetilised küsimused on siiani õhus. Mõned teadlased väidavad, et ta oli julge, teised, et ta oli hull.
Kuid tal on ka oluliselt uut andmestikku oma aju kõnekeskuse kohta. Aga sama katset ta enam korrata ei taha.
