Magneesium on Maa välimistes kihtides neljas kõige sagedamini leiduv element, kuid varem arvasid teadlased, et Maa tuumas pole üldse magneesiumit. Raud ja magneesium ei segune nimelt eriti kergesti ning seetõttu arvasid uurijad, et Maa tuum koosneb peamiselt rauast.

Hiljutised hüpoteesid, mille kohaselt tekitasid Maa rängad kokkupõrked teiste protoplaneetidega, võivad senist arusaama aga muuta. Kokkupõrgete tulemusel võisid nimelt tekkida nii kõrged temperatuurid ja rõhkud, et raud ja magneesium võisid moodustada sulami, kirjutavad uurijad 20. jaanuaril ajakirjas Nature ilmunud uurimuses.

Uurimuse autorid lisavad, et magneesiumi toimetas tuuma sisse tõenäoliselt kahe planeedi kokkupõrkamine. Magneesium võib uue mudeli kohaselt moodustada umbes ühe protsendi Maa tuuma massist.

Töö juhtiv autor, Californias Pasadenas tegutseva California tehnoloogiainstituudi Caltech planetoloogia magistriõppe tudeng Joseph O’Rourke lõi koos kaasautori, Caltechi professori Dave Stephensoniga magneesiumi tuumas käitumise uurimiseks Maa kujunemise raalmudeli.

Mudel annab mõista, et Maa tuuma aeglasel jahtumisel pidid magneesiumoksiidi sisaldavad mineraalid tuuma moodustava raua ja nikli sulamist “lumena” välja “sadama”. Taoline magneesiumilumi on sulametallist kergem ja triivib läbi tuuma vedela väliskihi väljapoole, segades seda läbi ja tekitades konvektsiooni, millest moodustubki ülemaailmne magnetväli.

Uus mudel võib aidata lahendada olulise planetoloogilise küsimuse: mis on see, mis viimased neli miljardit aastat on Maa magnetvälja käigus hoidnud? Paljud teadlased arvavad, et raua jahtumine ja kalgendumine Maa tuumas tekitab magnetvälja (mida nimetatakse ka geodünamoks). Need mudelid ei selgita aga, kuidas sai magnetväli tekkida enne tahke sisetuuma moodustumist umbes miljardi aasta eest. Uus magneesiumipõhine mudel pakub aga välja alternatiivse energiaallika.

Magnetväli on planeedil elu tekkimise ja püsimise seisukohalt oluline, kuna varjestab planeeti ja atmosfääri päikesetuulte eest. Selle väljaselgitamine, kuidas Maa magbetväli muiste käivitus, võib aidata täpsemalt paika panna elu esimailmumise aja ning tõhusamalt otsida elu jälgi teistelt planeetidelt.