Trident Juncture - NATO kümnendi suurim õppus, millel osales üle 500 Eesti kaitseväelase
Hiljuti korraldatud NATO suurima õppuse (pärast 2002. aastal korraldatud Strong Resolve’i) eesmärk oli kontrollida 2016. aastal väga kõrge valmidusega ühendsihtjõu (very high readiness joint task force) valmisolekut.
Sellise üksuse loomine lepiti kokku NATO Walesi tippkohtumisel 2014. aastal. Eestlastele andis Trident Juncture võimaluse viia läbi üks suurimaid logistilisi operatsioone kaitseväe ajaloos, harjutada koostööd liitlastega ning osaleda pataljonisuuruse üksusega NATO reageerimisväes.
Lõppenud aasta 21. oktoobrist kuni 6. novembrini kestnud NATO kümnendi suurimal õppusel Trident Juncture 2015 osales kokku rohkem kui 36 000 inimest, 140 õhusõidukit ja 60 laeva. Nende hulgas osales õppusel ka üle 500 Eesti kaitseväelase. Trident Juncture toimus Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 16 piirkonnas ning Atlandi ookeanil ja Vahemeres.
Lisaks 27 osalevale NATO liikmesriigile oli õppusel kohal 7 partnerriiki – Austraalia, Austria, Bosnia, Makedoonia, Rootsi, Soome ja Ukraina ning kaasatud on mitu suurt rahvusvahelist organisatsiooni – Euroopa Liit, Aafrika Liit, OSCE ja rahvusvaheline Punase Risti komitee.
Õppusel Trident Juncture osalenud üle viiesajast Eesti kaitseväelasest kuulus enamik Balti pataljoni koosseisu. Kolme Balti riigi ühine jalaväepataljon, mille juhtüksus oli eestlaste Scoutspataljon, koosnes õppusel neljast manööverüksusest ja tegutses Hispaania brigaadi koosseisus. Neljast manööverüksusest kaks olid Eestist, üks Lätist ja üks Leedust. Lisaks sellele kuulus pataljoni juurde ka riikide ühine logistikaelement. Balti pataljoni koosseisus oli kokku ligi tuhat Balti riikide kaitseväelast ning 250 ühikut tehnikat. Eesti kontingent pataljonis baseerus Scoutspataljoni üksustel, mis osalesid õppusel oma soomukitega SISU XA-188.
Lisaks Scoutspataljonile, staabiohvitseridele ning logistikaelemendi võitlejatele osales õppusel Trident Juncure ka Eesti mereväe laevastiku miinijahtija Admiral Cowan koos ligikaudu 40-liikmelise meeskonnaga, mis tegutses NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus Vahemerel.
Tarvilik kogemus
Õppust külastanud kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganiku sõnul oli kaitseväe osalemine Trident Juncture’il väga oluline väljaõppe ja kogemuse poolest. See oli esimene kord, kui nii suur hulk inimesi, varustust ja tehnikat Eestist nii kaugele toodi. „Oluline on ka sõnum meie liitlastele, et mitte ainult nemad ei tule meie juurde harjutama ja meile appi, vaid ka meie oleme võimelised vajadusel oma liitlaskohustusi täitma ja neid aitama,“ märkis brigaadikindral Tiganik.
Õppuse isikkoosseis toimetati Eestist Hispaaniasse ja hiljem tagasi õhutransporti kasutades. Kaitseväe 150 sõidukit ja 40 merekonteinerit varustuse ja tehnikaga liikusid aga õppusepiirkonda ja tagasi mereteed pidi kaubalaevaga. Trident Juncture’il osalemise logistilist poolt korraldanud kaitseväe toetuse väejuhatuse jaoks oli see läbi ajaloo suurim transpordioperatsioon.
Tegevus õppusel
Balti pataljoni põhiüksustele algas õppus paiknemiskohta saabumisega ning Hispaanias Zaragoza linna lähedal asuva San Gregorio harjutusalaga tutvumisega. Esimestel päevadel said sõidukite juhid ja ülemad teha maastikuluuret ning harjutada sõitu mägisetel ja vihmast libedatel õppuseala teedel. Esimesi päevi saatis jahe, vihmane ning kohati tormimõõtu tuulega ilm, mis õppuse edenedes asendus siiski lõunapärasema kliimaga, kuid tugevat tuult ja vihma said võitlejad kolmenädalase õppuse käigus kogeda veelgi.
Pärast maastikuga tutvumist alustati ülemate juhtimisel üksuse väljaõppega ning harjutati lahinguülesannete täitmist lagedal ja mägisel maastikul San Gregorio harjutusalal. Eestlastega samal ajal tegutsesid harjutusalal ka Läti, Leedu, Hispaania ja Ameerika Ühendriikide üksused.
„Maastik on meie jaoks uus. Kui me Eestis oleme harjunud kinnise, aga samas tasase maastikuga, siis siin on lauged künkad ja väga avatud maastik,“ ütles Scoutspataljoni B-kompanii 2. jalaväerühma ülem nooremleitnant Valdo Hälvin.
„Praegu toimuvad meil nii-öelda force-on-force lahingud. Vastutegevust mängis meile meie enda pataljoni tankitõrje rühm, kellel tungisime küljelt peale ja tundub, et edukalt. Maastik oli meie kasuks. Siin lagedal ongi tegelikult väga raske rünnata, kaitsjal on eelis,“ lisas nooremleitnant Hälvin harjutuse kohta.
Linna- ja kaitselahingud
San Gregorio harjutusväljal paiknev keeruline Casas Altase linnalahinguala võimaldas Balti pataljoni sõduritel harjutada linnalahingu taktikat üksikvõitleja tasemest kuni rühma tasemini välja.
„Linnalahingu spetsiifika erineb oluliselt meile tavapärasest metsalahingust, siin on võitlus kolmedimensiooniline ja olulist rõhku peab iga mees pöörama kogu lahinguvälja nägemisele ja informatsiooni jagamisele,“ ütles Scoutspataljoni rühmaülem nooremleitnant Hannes Reinup. Ta lisas, et alati saab paremini, aga tänu ideaalsele võimalusele, mida Hispaanias väljaõppeks pakuti, paranes sooritus iga katsega.
Pärast linnalahingu harjutust sai Balti pataljon pidada kaitselahingut tankide ja soomukite vastu. Vastast etendas Hispaania mehhaniseeritud üksus jalaväe lahingumasinate ja tankidega Leopard 2A5. Tugevama üksuse vastu tegutsemiseks oli pataljonil lisaks oma tankitõrjerelvadele, MILAN-i ja Javelini raketisüsteemidele harjutuse ajaks kasutada ka Ühendriikidelt õhutuletoetuseks saadud ründehelikopter Apache.
Kaitselahing lõpetas pataljoni läbiviidud harjutuste seeria, mille käigus sai Balti pataljon harjutada ka koos mitmete liitlaste üksustega. Seejärel algas pataljonil brigaadi väljaõppefaas, kus harjutati katkematu mitmepäevase rünnakuoperatsiooni käigus erinevate lahinguülesannete täitmist Hispaania brigaadi koosseisus kuni Trident Juncture 2015 lõpuni välja.
„Õppusega võib rahule jääda, saime harjutada väga palju taktikalisi tegevusi oma liitlasüksustega ja kasutada vahendeid, mida me Eestis kasutada ei saa,“ ütles Balti pataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo õppuse lõppedes, pidades silmas õhutoetusvahendeid, kaudtulevahendeid ja manöövreid toetavaid elemente, mille liitlaste üksused olid pataljonile allutatud.
Kolonelleitnant Merilo sõnul oli kõige olulisem sujuv kommunikatsioon üksuste vahel, üksteisemõistmine ja standardprotseduuride kattumise kontroll. „Lõpptulemusena võib öelda, et me saame üksteisest hästi aru, meie tegevused on väga sarnased ja me suudame ülesandeid efektiivselt täita koos kõigi liitlasüksustega,“ lisas ta.
Balti pataljoni Läti jalaväekompanii ülem kapten Arnis Mežlase sõnul on Balti pataljon küll varem palju kokku harjutanud ja seetõttu sujub koostöö hästi, kuid see oli esimene kord, kui tuldi kodust niivõrd kaugele. „Minu jaoks oli enamik siinseid õppetunde seotud maastikuga – näiteks liikumine öösel mägisel alal, järskude langustega mägedel. See oli katsumus, mis muutis plaane, ettevalmistusi ja kõike, mida sa teed,“ ütles kapten Mežals.
Balti pataljoni Leedu jalaväekompanii ülema kapten Darius Rubliauskase sõnul oli Trident Juncture’i tegevusskaala mitmekesine ja harjutusi oli väga paljudes valdkondades – liikumine maastikul, tegevus lahingukontaktis, kaitse- ja rünnakuoperatsioonid. „Saime palju õppetunde, millega edasi tegeleda. Olen õppusega rahul ja ka minu sõdurid on rahul. Tahaksin lihtsalt tänada eestlasi ja lätlasi koostöö eest,“ ütles kapten Darius Rubliauskas.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles Trident Juncture 2015 lõppedes, et sellised õppused näitavad NATO tugevust ning kinnitavad, et alliansi võimekused on reaalsed ja valmis tegutsemiseks. „Ehkki meie eesmärk oli väljaõpe ja harjutamine, saadame me selge sõnumi kõigile meie rahvastele ja ka võimalikele vastastele. NATO ei otsi konfrontatsiooni, kuid me oleme valmis kaitsma kõiki oma liitlasriike,“ lisas Stoltenberg.
Merevägi osales õppusel Trident Juncture miinijahtijaga Admiral Cowan
Suurel õppusel Trident Juncture osales ka Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan, mis siirdus Cartagena sadamast operatsioonialale Hispaania ranniku lähistel, kus osales koos teiste NATO 1. miinitõrjegrupi laevadega õppuse merelises operatsioonifaasis.
„Meie põhiülesanne siin õppusel on miinijahtimine, et teha suurtele laevadele meredessandi tegemiseks tee miinideks vabaks,“ rääkis miinijahtija Admiral Cowani komandör vanemleitnant Tanel Leetna enne Cartagena sadamast väljumist operatsioonialale Rota sadama lähedasel Hispaania rannikualal.
Mereväe lipulaeva miinijahtija Admiral Cowani pardal täitsid oma kaitseväekohustust ka kolm mereväe ajateenijat, kes olid ühed vähestest ajateenijatest, kes said NATO kümnendi suurimal õppusel osaleda. Need ajateenijad olid kokana mereväe lipulaeval teeninud vanemmadrus Vilmar Kaal ning relvastusmaadi ja -madrustena teeninud vanemmadrus Rene Tammeorg ja madrus Artur Püvi.
Kaitseminister: Eesti sõdureid on suisa uhke vaadata siin
NATO suurt õppust Trident Juncture külastanud Eesti kaitseminister Hannes Hanso vaatles Hispaanias San Gregorio harjutusalal läbi viidud näidislahingut ja kohtus seejärel õppusel osalevate Eesti sõduritega, kellelt sai ülevaate õppuste käigust ja nende elu-olust Hispaanias.
„Mulle tundus, et kõigil oli tuju üleval. Mehed on enesekindlad, teavad, mis on nende roll, ja oskavad sellega väga hästi toime tulla. Eesti sõdureid on suisa uhke vaadata siin,“ ütles kaitseminister Hanso.
Kaitseministri sõnul annab suur õppus Eesti kaitseväelastele võimaluse oma kogemusi ja oskusi arendada ning harjutada nii Balti pataljoni siseselt kui ka koos teiste NATO liitlaste ja partneritega. Oluline ja vajalik on kaitseväele ka kogemus kogu vajaliku varustuse, tehnika ja sõdurite toimetamiseks ühest Euroopa otsast teise.
„Ma arvan, et me peame Eestis mõistma, et ei saa julgeolekut ainult tarbida, vaid peame ka ise panustama,“ ütles kaitseminister Hanso. Kui liitlasvägede kohalolek Eestis on meile oluline, siis tuleb anda ka omapoolne panus ja näidata kõikidele NATO liikmesriikidele, kaasaarvatud Lõuna-Euroopa riikidele, et ka nende katsumused on meile tähtsad. Ma ei alahindaks ka seda, millise signaali sellised õppused väljapoole saadavad. Ja ma pean siin silmas vastasmeeskonda üle meie idapiiri,“ lisas kaitseminister Hanso.
Saatkond aitas kaitseväge õppuse ettevalmistamisel
Eesti suursaadik Hispaanias Rasmus Lumi külastas NATO õppusel Trident Juncture osalevaid Eesti kaitseväelasi, tutvus Balti pataljoni tegevusalaga ning logistikaelemendiga. Eesti saatkonna töötajad andsid olulise panuse kaitseväe ettevalmistustel osalemiseks suurel õppusel Hispaanias.
„Suursaadik ja tegelikult kogu saatkond on aidanud selle õppuse ettevalmistamisele märkimisväärselt kaasa. Ilma nende abita oleks olnud väga raske kõigi teenuste tagamist korraldada,“ ütles Eesti rahvusliku toetuselemendi ülem kapten Magnus-Valdemar Saar.
Juba eelmisel aastal alanud ettevalmistuste käigus otsiti kapten Saare sõnul abi mitmest kohast, kuid enim saadi abi saatkonnast. „Suursaadiku külaskäik on meie tagasihoidlik viis tänada saatkonda koostöö ja abivalmi suhtumise eest,“ lisas kapten Saar. Zaragoza läheda asunud Eesti rahvuslik toetuselement tagas õppusel Trident Jucture osalevate kaitseväelaste tagalatoetuse. Koos eestlastega paiknesid samas laagris ka Läti ja Leedu toetuselemendid.
