22.01.2016, 15:15
ExoMars programmi esimene sond alustab lendu Marsile märtsis
Sond, mille viib orbiidile Protoni kanderakett, koosneb kahest moodulist - orbitaalsete inertgaaside analüsaatorist Trace Gas Orbiter ning Punase planeedi pinnale laskumise- ja maandumisaparaadist, millel nimeks Schiaparelli. Enne mehitatud kosmoselaeva saatmist on tarvis nii Marsi pinnas kui atmosfäär põhjalikult mehitamata sondide poolt läbi uurida ning just Marsi atmosfääri Trace Gas Orbiter uurima suundub.
Kasutades ära Maa ja Marsi soodsat omavahelist lähestikku paiknemist, peab sond peale 7-kuulist teekonda avakosmoses Marsi atmosfääri sisenema kiirusega 21 000 km/h. Seejärel peab eralduma maandur Schiaparelli, mis esimese astmena kasutab õhupidurit (ingl. k aerobraking). See on manöövrite kogum, millega sisenetakse planeedi atmosfääri mitu korda, tõustes peale igat lähenemist orbiidile tagasi.
Niiviisi pidurdub keha iga korraga ning orbiidi apoapsis (ehk kaugeim punkt elliptilisel orbiidil kaaslase ja taevakeha vahel) väheneb, kuni keha jõuab ringikujulisele orbiidile ca 400 km kõrgusel Marsist ning alustab oma uurimismissiooni. Eelkõige uurib Trace Gas Orbiter orbiidil metaani ja muude elutegevust võimaldavate gaaside jääke. Kogu teekond Marsini ning õhupidurdusmanöövrid võtavad aga nii kaua aega, et esimesi uurimistulemusi saame Marsi orbiidilt oodata alles 2017. aasta sügisel.
Peale ringjale orbiidile jõudmist eraldub orbiterist Schiaparelli maandur ning alustab turvalise kiirusega maandumismanöövreid. Esmase iseseisva pidurdusastmena kasutab Schiaparelli pidurduslangevarju ning viimase astmena enne maandumist kasutatakse pidurdusmootoreid.
Nii maandumismanöövreid kui edasist suhtlust Marsi pinnalt aitab Maa suunas kajastada NASA Relay Orbiter, mis täidab releesatelliidi rolli, kattes Marsi orbiidilt Maa ja maandumispaiga vahele jäävad otsenähtavuse suhtes pimedad alad.
