TEST: Samsung Gear S2 – nädalalõpp nutikellaga, mis tahtis olla midagi enamat
Seega süvaanalüüsi seekord oodata ei ole, tegu on esmaemotsioonidega, kirjutab Digitark.ee.
Nutikellade ja inimeste suhte puhul tundub olevat tegu ühepoolse armastusega. Nutikellade tootjate armastusega inimeste vastu. Ning nende lootuses kasumile.
Mingil käsitlematul põhjusel pole aga nutikellad leidnud inimeste poolt kuigi laialdast vastuarmastust. Isiklikult kahtlustan, et siin on tegu inimeste poolsete liigkõrgete ootustega kellade suhtes.
Paraku pole aga tarbija isegi väga veendunud, mida ta täpselt neist kelladest ootab. Need täitumatud ootused ja lootused, kõhklused ja kahtlused väljenduvad eredalt aga kellade müüginumbrites.
Gear S2 on Samsungi järjekordne ja suhteliselt edukas katse nutikella tarbijale meelepäraseks muuta.
Endiste kandiliste kobakate asemel on siin tegu täielikult kella meenutava vidinaga ning see on teatavasti esimene samm nutikellade viimiseks laiadesse massidesse.
Samas aga piirab Samsung selle kella kasutamise vaid oma telefonidega. See võib küll olla hea oma telefonide müüginumbrite kasvatamiseks, kuid paratamatult piirab selline kitsarinnaline käitumine tootegrupi laiemat populariseerimist.
Välimus
Samsung Gear S2 on täiesti tavalise käekella mõõtudega. Erinevuseks on eeskätt silmatorkavalt väljaeenduvate füüsiliste nuppude puudumine, millega me käekellade juures harjunud oleme.
Selle asemel on kella paremas küljes kaks peaaegu märkamatut nupukest, milledest ülemine toimib n-ö tagasi-nupuna, mis viib kella rakendustes ühe sammu võrra tagasi.
Alumine nupp aga viib kasutaja rakenduste seest kella n-ö koduekraanile ehk kellaaja juurde.
Minu käes olnud kella must korpus harmoneerub kenasti halli silikoonrihmaga. Haprama kondiga kasutajat, s.t naisterahvast rõõmustab kindlasti ka komplektis olnud lühem kellarihm.
Silikoon tundub naha vastu meeldiv, sellega ei kaasnenud isegi ebameeldivat higistamist, millega ma kellarihmade juures tavaliselt hädas olen.
Voolujooneline, ilma märgatavate eenduvate detailideta korpus koos sellega sujuvalt ühenduva kellarihmaga jätavad kellast isegi kergelt futuristliku mulje.
Stiilse ja moeka välimusega ei harmoneeru paraku kellaga kaasa tulevad sihverplaadid, mis on androidilikult näotud ehk segu primitiivsest minimalismist ning 19-aastase spordifanaatiku fantaasiatest.
Ilmselt on aga võimalik leida midagi viisakamat ja maitsekamat tasulistest lisarakendustest, mida on juba praegu saadaval kuhjakaupa.
Kasutamine
Nagu juba mainitud, saab Samsungi nutikella Gear S2 kasutada ainult koos Samsungi telefonidega. Lisaks on vaja telefoni installida Samsung Geari rakendus.
Kui ma proovisin ühendada kella telefoniga näiteks Android Weari abil, siis oli see puhas ajaraisk. Ka Samsung Geari abil ei õnnestunud see esimesel katsel.
Peale mitut tulutut katset olin sunnitud tegema eelnevalt ilmselt mitmetest võõrastest kätest läbi käinud kellale tegema kerge reseti, et nad telefoniga teineteist üles leiaksid. Oli see aga toimunud, siis edasine häälestamine oli käkitegu.
Samsung Gear S2 puhul meenusid mulle Samsungi varasemad telefonimudelid, mis olid erinevat bloat- ja crapware’i täis tuubitud.
Kellaga polnud lood küll nii karmid, kuid siiski oli Samsung sinna tuupinud minu maitse jaoks liiga palju erinevaid rakndusi, mis tema arvates kasutajale kasulikud võiksid olla.
Ise eelistaksin küll vastupidist varianti, kus kasutaja saab minimaalse valiku esmavajalikke rakendusi ning täidab kella hiljem omale vajalikuga. Aga noh, Samsungile on see ilmselt 'nothing personal, strictly business’.
Minu jaoks üks olulisemaid funktsioone nutikella juures on teavitamine meilidest, sõnumitest ja feissbuki-uuendustest ning siin Samsungi ajanäitaja mind kuigivõrd rõõmustada ei suutnud.
Nimelt oli mul katseperioodil kasutada kaks erinevat nutikella – Samsung Gear S2 ja Moto 360 uuem versioon. Kui Moto kandis mulle viivitamatult ette saabuvatest meilidest, feissbukiuudistest jms, siis Samsungi teavitused olid absoluutselt sporaadilised, s.t saabusid suvalistel ajahetkedel mitmekaupa ja valju kellalöömisega.
Peale mitmepäevast kasutamist hakkasid vähemalt Facebooki-teatised operatiivselt saabuma, kuid näiteks Gmaili teavitused kadusid täiesti. Ja see on minu jaoks suur jama, millest ka kella elegantne välimus välja ei päästa.
Vibramärguanded koos väikese surinaga on teistele märkamatud, kuid kellakandjale täiesti piisavalt tuntavad. Küll aga on mõtekas hoolikalt valida, millistest sündmustest peaks kell märku andma, et märguanded ei kujuneks liiga tihedaks ning kellakandja nende vastu immuunseks.
Kella aku laadimiseks ei ole vaja teha muud kui kell spetsiaalse laadimisdoki peale asetada. Juhtmevaba laadimine on tõepoolest mugav. Ühe laadimiskorraga peab aku vastu umbes 2 päeva.
Teine närvesööv faktor
oli kellas pesitsev passiiv-agressiivne spordipoiss, kes mind lakkamatu optimismiga liikuma õhutas.
Sellel tegelasel oli oma ettekujutus, millal ja kui palju ma liikuma peaksin, ning minu enda päevaplaani ignoreeris ta täiesti.
Aeg-ajalt kandis ta ette ka minu edusammudest, kuid tänu kella liiglühikesele kasutusvälbale ei jõudnud ma tema metoodikasse põhjalikumalt süveneda. Kindlasti on aga ka Eestimaal piisaval arvul submissiivseid kodanike, kes kella kamandamisele südamerahuga alluksid.
Tugevama närvikavaga inimesed aga võivad südamerahus neid hurraaoptimislikke märguandeid ignoreerida ning sportimisega tihedamalt seotutel võib kellas peituvast sportlasehingest paremate tulemuste saavutamisel kindlasti ka kasu olla.
Mina isiklikult Samsung Gear S2 nutikellaga sportlike tippe vallutama ei hakanud, küll aga mõjus minu alateadvusele see, kuidas kell näilise ükskõiksusega pidevalt kommenteeris seda, kui kaua ma olen olnud passiivne, s.t istunud ühe koha peal.
Omaette ooper oli ka kella kasutamine telefoni hands-free-seadmena. Põhimõtteliselt töötas sellest funktsioonist umbes veerand, aga sellel võivad olla objektiivsed ja Samsungist mittesõltuvad põhjused.
Nimelt sain ma kella peal kõnesid vastu võtta ja neile vastata. Helistaja kuulamiseks oleks ma pidanud aga oma telefoni kõlari tööle panema.
Väljahelistamiskatsed telefonist jäid paraku täiesti viljatuks, kõne lihtsalt hääbus kuhugi. Ometi võin ma siin kella ka kiita, sest ta sai praktiliselt esimesel korral aru minu naise nimest, kellele ma helistada soovisin.
Apple’i Siri pole aga selle hääldusest senini aru saanud, kuigi minu käest on läbi käinud juba viis erinevat iPhone’i versiooni.
Nutikellas endas SIM-kaarti pole, kuid selles on kasutusel nn e-SIM, mis Eestis paraku ei toimi. Igatahes saab Gear S2 hands-free-funktsioon minu käest maksimaalsed miinupunktid.
Igati tore seevastu oli kella pealt juhtida näiteks Spotify lugusid ja helitugevust reguleerida. Viimane tegevus võiks muidugi lihtsam ja loogilisem olla.
Asi on selles, et rakendusi saab kella ekraanil vahetada näpuga edasi-tagasi üle ekraani tõmmates, kuid ka kella ekraani ümbritsevat metallrõngast keerates.
Viimane tegevus olekski ideaalne ka helitugevuse reguleerimiseks ning ehk kella süsteemi sügavusse kaevudes oleks selline ümberhäälestamine ka võimalik.
Mina aga pean ennast paraku ajapuudusega vabandama ning lähtuma kella vaikimisi sätetest.
Samsung kasutab kella ekraani juures säästurežiimi, s.t ekraan aktiveerub alles siis, kui kell silme ette tõsta.
Paljud kasutajad virisevad (eriti Apple Watchi omad) et ekraani aktiveerumine võtab mõne liigse mikrosekundi aega. Kuigi ka minu aeg on loetud, siiski ei tekita see väike ajalõtk minus erilist frustratsiooni.
Küll aga meeldis mulle märksa vähem see, et laadimisalusele asetatud kella ekraan magusalt unne vajus. Erinevalt näiteks Moto 360 omast, mis mulle ööpimedas kenasti kellaaega näitas.
Mugav oli aga kella abil telefoniotsimine, s.t telefonihelina aktiveerimine oma randmelt. Hetkedel, kui sa paaniliselt oma telefoni otsid, aitab selline funktsioon säästa nii su närve kui ka hinnalisi sekundeid.
Kella saab telefonist sikutada ka tehtud fotosid, et neid siis pisukeselt ekraanilt imetleda, samuti võib sinna tõmmata ka muusikafaile (mp3), kuid kuidas neid sealt taasesitada, seda ma paraku välja ei selgitanudki.
Kokkuvõtteks
Samsungi nutikell Gear S2 on mõeldud eelkõige inimesele, kelle elus on väga tähtsal kohal sport ja liikumine. Inimesele, kes pühendab sellele keskmisest enam aega ja energiat.
Mõistagi võib seda kella kasutada igaüks, kes vajab lihtsalt nutikella funktsioone, kuid sellistele inimestele oleks see sulaselge raiskamine. Seda enam, et kell vähemalt minu "frustreerivatest" meiliteatistest vabastas.
Kella kasutamine on lihtne, kuid mitte nii lihtne, et seda näiteks vanaemale kinkida. Kuigi kell oli suuteline ka eesti keeles suhtlema, siis pisukeselt ekraanilt vanainimene nagunii suurt midagi lugeda ei näe.
Kuigi Gear S2 kella hind peaks olema odavam siin loos võrdluseks kasutatud Moto 360 omast, siis isiklikult eelistaksin siiski Android Weari kasutavat Motot kui soodsamat ja funktsiooniküllasemat. Sorry.
