Kuidas Planeet X-ist üheksas planeet sai: planeedikütt otsib jälle uut planeeti
Termin "Planeet X" tähistas aega, mil kogu maailm elas veendumuses, et Päikese ümber tiirleb üheksa planeeti, teadlased aga otsisid aktiivselt kümnendat. Kuid siis (2006. aastal) tuli rahvusvaheline astronoomialiit (IAU) ja võttis Pluutolt planeedi staatuse. Nüüd tiirleb Päikese ümber hoopis ametlikult kaheksa planeeti ja viis kääbusplaneeti. Planeeti X pole siiani leitud, hetkel pole isegi Planeet IX-i teada.
Mees, kellele me võlgneme tänu enamike kääbusplaneetide avastamise eest, on Michael E. (ehk Mike) Brown California tehnoloogiainstituudist ehk Caltechist, mis asub Pasadenas.
2004. aastal teatas ta Palomari observatooriumi abil Pluuto taga tiirleva keha, tänase tähistusega kääbusplaneedi 136108 Haumea avastamisest. 2005. aastal teatas ta kääbusplaneedi 136199 Eris ja samal aastal ka 136472 Makemake avastamisest Kuiperi vöös.
Juba 2003. aastal oli ta avastanud 90377 Sedna, kuid seda pole IAU siiani kääbusplaneediks tunnistanud. Kolme viimase taevakeha avastajatena on Browni kõrval kirjas ka Chad Trujillo ja David Rabinowitz.
Kui asi sõltuks vaid Brownist ja tema kaaslastest, oleks meie taevapilt ammu oluliselt kirjum. Esiteks loeb ta "peaaegu kindlalt kääbusplaneetide hulka kuuluvaks" 2002. aastal avastatud 50000 Quaoari ja seni ilma nimeta (307261) 2002 MS4, 2003. aastal avastatud Sednat, 2004. aastal avastatud 90482 Orcust ja 120347 Salaciat ning 2007. aastal avastatud taevakeha (225088) 2007 OR10. Neist kõigi avastamisel on ühe osapoolena kirjas ka Brown ise.
Probleem pole mitte selles, et Browni järeldused võiks kuidagi kahtluse all olla. vastupidi, Brown on tänase päeva kõige säravamaid tähti astronoomiamaailmas, hoopis IAU otsustusmehhanism kääbusplaneetide määratlemisel on bürokraatlikult aegavõttev ja paistab, et pärast Pluuto kustutamist planeetide nimekirjast pole isegi võitlus Pluuto määratlemise üle veel otsa saanud.
Juba 2010. aastal esitas Gonzalo Tancredi IAU-le nimekirja 46 võimalikust taevakehast, mida kääbusplaneetide sisse võiks arvata. IAU pole talle vastanud. Brown on koostanud nimekirja erineva astmega kääbusplaneedi kandidaatidest: peaaegu kindlalt 10, väga tõenäoliselt veel 13, pigem tõenäoliselt 24, tõenäoliselt vist 42 ja veel mõeldavalt koguni 301. IAU-st on tema küll juba vist oma mitukümmend sammu ees.
Ehk, kui pidada kääbusplaneeti omamoodi planeedi alamvormiks, peaks meie päikesesüsteem koosnema enam kui neljasajast planeedist ja kääbusplaneedist ja planeedi X otsingud võiks sisuliselt unustada, otsima peaks pigem planeeti või kääbusplaneeti CDIX.
Ometi teatasid Brown ja temaga koostööd tegev professor Caltechist Konstantin Batõgin nüüd, et nende matemaatika viitab võimalikule planeedile (mitte enam kääbusplaneedile) kaugemal Pluutost. Nad pole seda veel otseselt teleskoobi haardesse saanud, aga matemaatika viitab väga suurele võimalusele. Brown hakkas seda otsima aasta tagasi ja ise arvab, et avastamine võtab veel viis aastat.
Pole ka alust Browni sõnades kahelda, kuigi teadusmaailm pole järeldusi kiiresti omaks võtmas. Oletatav üheksas planeet mõjutab nähtavasti mitme muu taevakeha veidi kummalisi orbiite. See võiks olla sama suur kui Maa, ehk isegi suurem, pigem Mini-Neptuun tiheda atmosfääri ja kivise pinnasega, massilt võrreldav kümne Maaga. Sellel planeedil võtaks küll 10 000 kuni 20 000 aastat, et päikesele tiir peale teha, ehk nii pikk on sealne aasta.
Kuid jah, selleks, et avastada planeeti, on vaja ta enne pildile saada ja siis veel tõestada, et see tõesti on planeet, mitte mõni muud tüüpi taevakeha. IAU on tänaseni planeetide nimekirja, isegi kääbusplaneetide nimekirja, täiendamisega vägagi kitsi olnud.
