Kaua aega võttis? Riigid Euroopas, mis kasvanud miljoni elaniku riigist kümne miljonini
On oletatud, et 13. sajandi alguses elas Eestis kuni 180 000 inimest. Kuid jüriöö ülestõusu mahasurumise järel olid suured piirkonnad Põhja-Eestis inimtühjad. 16.-17. sajandil Vene-Liivi ja Rootsi-Poola sõdade järel kahanes rahvaarv Eestis jälle 280 000 pealt alla 100 000 inimeseni. Uus häving saabus Põhjasõjaga, mil rahvaarv kahanes 350 000 pealt kuni 170 000-ni.
Aga sellest algas rahvastiku taastootmine: Poole miljoni piir ületati Eesti aladel 18. sajandi lõpuks, miljoni elaniku piir hiljemalt aastal 1922. Paraku, alates 1991. aastast on meie rahvastikukasv seiskunud, isegi miinusmärki ette võtnud. 1,5 miljoni pealt on tagasi mindud 1,3 miljoni elanikuni, välispäritoluga on meist 24 protsenti. Inimesed surevad, rändavad välja, lapsi ei sünni piisavalt.
Balti naabrid
Lõunanaaber Läti saavutas miljoni elaniku piiri umbes aastaks 1811. Kahe miljoni piir ületati aastal 1900. Niisiis kahekordistumiseks kulus 89 aastat. Paraku edasine kasv seiskus, sest peale tuli kaks maailmasõda ja veel ka 1991. aasta. Täna on Lätis vaid 1,985 miljonit elanikku, osalt venekeelse rahvastiku kojurände, osalt ka lätikeelse rahvastiku liigse väljarände tulemusel. Immigrantide osa rahvastikust on enam kui kolmandik.
Leedu saavutas (kui kaasaegseid piire arvestada) miljoni elaniku piiri alles aastaks 1871. Katoliikliku maana on seal küll sündimus suurem ja kahe miljoni piir ületati 1913, seega juba 42 aastat hiljem. Kolme miljoni elaniku piir ületati 1939 ja uuesti 1967. Ka nemad on rahvast ära andnud, elanikke nüüd jälle 2,89 miljonit, immigrante rahvastikust ligemale 15 protsenti.
Põhjala
Põhjamaades sai esimesena miljoni elanikuga riik tänasest Rootsist, muide ajal, mil meie olime nendega sama kuninga, Gustav II Adolfi all, aastaks 1630. Kahe miljoni piir ületati 1771, ehk 141 aastaga. Kolm miljonit tiksus täis 1850. Täna elab Rootsis 9,8 miljonit inimest, neist 1,9 miljonit välismaise päritoluga ehk immigrandid. Rootsi on küll pindalalt kümme korda suurem kui Eesti, ehk rahvastikul ka ruumi jätkub. Ja riik pole näinud ühtki sõda aastast 1814 alates.
Taanist sai miljoni elaniku riik aastal 1810. Kaks miljonit elanikku sai täis 1883, ehk 73 aastat hiljem. Kolm miljonit sai täis 1919. Täna elab Taanis 5,67 miljonit inimest, neist välismaise päritoluga 12 protsenti. Kuid pindalalt on Taani ju väiksemgi kui Eesti.
Soomest sai miljoni elaniku riik umbes aastal 1820. Kaks miljonit sai täis 60 aastat hiljem, ehk 1880. Täna on Soomes ligi 5,5 miljonit inimest, neist immigrante 3,8 protsenti, mis on muide üks madalamaid näitajaid Euroopa Liidus, vähemalt selle läänepoolses osas.
Norrast sai miljoni elaniku riik aastal 1823. Kahe miljoni piir saavutati 1891, ehk 68 aastat hiljem. Kolm miljonit saavutati 1943. Täna elab Norras viis miljonit inimest, neist 710 000 immigrandid.
Kümne miljoni rahvad
Eesti võiks eeskuju võtta näiteks tänastest kümnemiljonirahvastest, seda enam, et sportlikelt saavutustelt oleme niigi tihti nendega võrreldavad.
Portugal oli veel miljoniriik aastal 1500, kui algas nende suur koloniaalvallutus. Kaks miljonit elanikku sai täis millagi 17. sajandil. Kümme miljonit sai täis 1985, kuigi ka nemad on tänaseks majanduskriisi tõttu rahvast ära andnud, 10,56 miljonilt elanikult on viimase viie aastaga taandutud 10,4 miljoni peale.
Kreeka sai praeguse riigiga miljonirahvaks alles aastal 1852. Kaks miljonit sai täis 1889. Täna on rahvast 10,8 miljonit, pindalal, mis Eestist vaid kolm korda suurem. Ühelt miljonilt kümne miljonini vaid 137 aastaga - ilmneb, et tõesti kõik on võimalik.
Valgevenelastest sai hinnangute järgi miljonirahvas aastal 1760, kaks miljonit sai täis 1820. Täna elab seal 9,4 miljonit inimest.
Hollandis elas veel 1700 vaid 1,8 miljonit inimest. Täna elab seal 16 miljonit.
Rumeenias aastal 1800 vaid 1,7 miljonit, täna 23 miljonit.
Ja siis ei saa unustada ka Poolat, kuigi miljon elanikku oli seal juba tuhat aastat tagasi. Täna 40 miljonit.
Eesti kaksikvend - Šveits
Iseseisva riigina on Šveits küll tunduvalt vanem, kuid pindalalt peaaegu võrdne Eestiga ja ka nemad on sajandeis kahe suure vaenlase vahel sõjatuuli näinud, viimati veel 1847. aastal. 1815 elas seal 1,5 miljonit inimest, täna kaheksa miljonit. Immigrante neist, sarnaselt Eestiga, 24 protsenti. Kuid Šveits on ka tegelikult kahe-, vormiliselt lausa neljakeelne riik, majandus on neil õitsenud juba sajandeid.
Kui meie oleks eelmistel kahel sajandil elanud nii nagu šveitslased, jätnud vahele kaks maailmasõda, revolutsioonid ja totalitarismi, võinuks meidki olla saja aasta pärast kaheksa ehk isegi kümme miljonit?
Vaata demograafilist statistikat:
