Kas plusskraadid juba paistavad? Veebikohad, kus ilma vaadata
Et targem näida, on hea ette teada, mis meid ees ootab. Siin on mõned ilmaportaalid, millest AM.ee toimetaja ilma vaatab, et aidata planeerida Looduse Omnibussi nädalavahetuse retki, kirjutab AM.ee.
EIT ehk Eesti Ilmateenistus teab kõige paremini, mis meil siin kohapeal toimub. Kuigi nende veebist ei leia nii põhjalikke pikemaajalisi prognoose kui mujal, on paariks päevaks ette aga sealt hea vaadata küll.
Lähimaks kaheks päevaks saab tunnikaupa ilmagraafiku kätte asukohapõhiselt, teinekord on hea vaadata ka mudelprognoose, näiteks HIRLAM-i oma.
Põhja-eestlaste jaoks harivaks kujuneb pilgu heitmine lumekaardile - ei ole nii, et kogu Eesti on lumme uppunud. Lõuna pool saab takistamatult veel ka metsa all matkata.
Parim koht kodumaiste ilmauudiste lugemiseks ja asjatundjate kommentaarideks on Ilm.ee. Sealt näeb ka erinevate ilmaportaalide ennustuste paikapidamist: vaata graafikult minevikust ja tulevikust, kes siis kõige täpsemalt on ennustanud.
Norrakate ilmaportaal YR.no on legendaarne, sealt hakkasid ka teised üle võtma ülevaatlikke meteogramme.
Meteogramm annab igaks tunniks ilmaennustuse paariks päevaks, kuid pikaajaline prognoos on tehtud üheksaks päevaks.
Mida kaugemale tulevikku, seda ebatäpsemaks muidugi läheb, aga ilma suuna saab ikka tavaliselt enam-vähem teada.
Tuule mudelprognoosidele spetsialiseerunud Tšehhi ilmaportaal on oluline neile, kes tahavad merele minna või kes muretsevad, kas peaks batuudi tagaaias enne suuremat tormi kokku panema.
Samuti asukohapõhised prognoosid arvutatakse välja peaaegu suvalises kohas - kui ilmajaama sealkandis pole, tehakse need ümberkaudsete jaamade tulemuste keskmiste põhjal.
See koht on hea ka sademete hulga ja pilvisuse teadasaamiseks - pilvekihtide olemasolu näidatakse eraldi ja juures on ka ülemise, keskmise ja alumise pilvkatte paksus.
Hea on see, et rohkem kui terveks nädalaks ehk üheksaks päevaks saab iga tunni tagant muutuva näidu prognoosi, kuid pikemaks ajaks ette ei maksa neid näite muidugi väga usaldada.
Rootsi jääkaardil märgitakse ära ka Eesti ranniku jääolud igal hommikul. Kaardil on kas värviliselt või mustvalgelt erinevat tüüpi jää, ligikaudne paksus ka.
Laevadele on oluline veel ka Balticice, aga rannas jalutaja jaoks on Rootsi jääkaart ülevaatlikum.
Tõeline graafiline ime on Nullschooli maakaart temperatuuri- ja tuulekihiga. Seda graafikat jääbki lummatult imetlema.
Ühtlasi on Nullschooli kaart õpetlik - pikapeale hakkab taipama, mismoodi need madalrõhkkonnad liiguvad ja kuidas roheline ehk plusskraadides õhumass meile tasapisi läheneb, põrkudes vastu Lääne-Siberi hiiglaslikku külma õhulaama.
Kui päike paistab ja pilvi pole, saab iga päev pealelõunal NASA-lt peaaegu otsepildi kosmosest. Rapid Response satelliit katab enamikke asustatud alasid planeedil ja pilt väljastatakse veebi mõni tund hiljem. Talvel on näha, kus on rannikuäärne jääs ja millised on olud suurtel siseveekogudel.
