KATKEND PÄEVIKUST JAANUARIS 1991: Inimesed on Savisaare ja valitsuse peale vihased
Reede, 4. jaanuar 1991
Elu on suur teatrilava, kus kõik vaatused tuleb kaasa mängida, ükskõik, kas tahad või ei taha.
Hinnad jälle tõusid. Ja väga palju kaupu läks talongi peale. Selline hinnatõus pigistab hinge kinni, sest juba eelminegi oli kohutav. Ma ei tea kuidas me edasi elama hakkame ja väga paljudes peredes on asi hulga hullem. Mina joon veel kohvi. Paljudes peredes ei ole seda kuude viisi enam olnud. Naljakas on see, et talongide eest saab ka laste pealt sigarette. Ja viina. Viina oleks meil siis nüüd laialt. Kui kõik välja ostaksime. Inimesed on Savisaare ja valitsuse peale vihased.
Ka töökohtadega on olukord väga halvaks läinud, aina rohkem on ilma tööta inimesi.
Hommikul läksime linna väikest kaubareisi tegema. Üllataval kombel sain sealt isegi, mida tahtsin. Vastu ootusi oli sukapoes koguni mingi sukkpükste valik olemas, üle hulga aja. Talongide eest muidugi. Ehkki need olid ainult mustriga ja valik väike. Ostime palju muudki. Raha läks üsna vähese kraami eest kokku meeletult ja hulk talonge jääb meil üle.
Tüdruk läheb esmaspäeval kooli ja talle on vaja talvejope valmis õmmelda. See on päris mahukas töö. Osta ei ole sellist asja kusagilt. Üleüldse näitab elu praegu väga proosalist külge. Lumi on peaaegu kõik ära sulanud, õues on märg ja sajab vihma. Ilm on udune, sompus ja soe.
Mehel on eksamid. Diplomitöö on ees. Ta tahab selle kevade ja suve jooksul paljugi ära teha. Mina oleksin kõige õnnelikum automaatpesumasina ja talvesaabaste üle. Rohkem mul vist soove ei olegi. Nojah, tegelikult võiks ju soove olla lõputult kui järele mõtlema hakata. Sest müügil ei ole mitte midagi. Isegi koletult kallis ja väga vilets mööbel läks veel 10 korda kallimaks.
Aasias on lood läinud tuliseks. Nii tõsiseks, et teeb muret arvatavasti väga paljudele inimestele maailmas. Kardetavasti puhkeb varsti Kuiveidis sõda Iraagi ja USA vahel. Sellised olukorrad on hirmutavad: iialgi ei või teada, millal ja kas mingi kohalik sõda ei laiene maailmasõjaks.
Ka Eestis on olukord raske, sest NL valitsus saadab siia juurde sõjaväge ja dessantväelasi. Savisaar käis Moskvas. Miks sõjaväelasi saadetakse, pole teada.
Kaupu jääb poelettidel aina vähemaks ja vähemaks.
Reede, 11. jaanuar 1991
Poliitiline ja majanduslik olukord läheb päevadega, lausa tundidega järjest hullemaks. Leedus on dessantväelased tänaval, raadiomaja ja ajakirjandusmaja on juba võetud. Arvatakse, et see kõik on meil järgmisel nädalal ees. Siis katkeb loomulikult täielikult ka infolevi. Ja ilmselt kehtestatakse NL presidendivõim. Meie valitsus ja ÜN saadetakse laiali. Öö varjus hakkab tõenäoliselt tegutsema julgeolek. Halvimal juhul tuleb uus Siberisse saatmine. Mul on hirm. Ma ei tea, mis lähema kuu jooksul saab. Vene karu õudusteod on ju minevikust teada. Mul on lapsed.
Paljud tahaksid minna välismaale, kuid viisat on praegu praktiliselt võimatu saada või väga raske. Irooniline, et näiteks Soomes on tavalise töölise kõige väiksem päevapalk 100 marka. Soomes ei ole see mingi raha. Soome mark maksab siin 7 rubla. 100 marka on 700 rubla. Soomes teenib kõige väiksema palgaga tööline päevas rohkem kui siin kõrgepalgaline töötaja kuu ajaga.
Eile tõusid hinnad jällegi. Kõigile kaupadele lisati 10% käibemaksu. Kui mitte varem, siis nüüd usun ma küll, et meil hakkab varsti inimesi nälga surema. Neil, kellel on välismaal sugulasi või sõpru, on pisut kergem. Noortel peredel, kel palju lapsi, on aga eriti ränkraske.
Laupäev, 12. jaanuar 1991
Pärast üht kohvitassi hakkab enesetunne paranema.
Eile õhtul jälgisime kõikidest kanalitest uudiseid. Sündmused Leedus on päris hullud, seda enam, et üsna varsti võib ka meil niimoodi olla. Eile õhtul oli juba seitse ohvrit, õnneks mitte surnuid.
Ei ole olemas garantiid, et ei tule uut küüditamist. Kuigi olukord on võrreldes 49. aastaga siiski muutunud. Tollal ei olnud Liidus nii hullu majanduslikku olukorda kui praegu. Tegelikult ongi me ainus lootus, et need riigid, kust Gorbatšovi võim saab välislaenu, hakkavad Baltikumis ja NL-s kasutatavate repressiivsete meetodite vastu protsesteerima ning panevad rahalaevad seisma kui Gorbatšov oma taktikat ei muuda. Sel juhul võib Venemaal tulla tõeline suur nälg ning seetõttu ka massirahutused, mis võivad Gorbatšovi võimult sootuks minema pühkida.
Igatahes eilsed uudised olid kõik väga masendavad. Ning kui ma lõpuks Soome TV peale keerasin ja sealt "Suur võidusõit" tuli, oli see tõeline lõõgastus. Üks naljakas ja ajuvaba film kulus väga ära. Lubasin isegi lastel selle lõpuni vaadata, ehkki kell oli juba väga palju. Selles filmis on üks vägev tordiloopimise stseen. Arvasin, et lastel võiks olla tõeliselt lõbus seda vaadata ja oligi.
Täna ei ole ma veel uudiseid kuulama juhtunud ning polegi teada, on meie raadio- ja telemaja veel vabad või on ka seal juba dessant sees. Muidugi on neil otstarbekas teha dessant öösel, siis, kui inimesed magavad ja keegi appi tulla ei saa.
Õhtul. Tüdrukuga jälle õppimas. Täna siis grammatikat, poolitamist ja silbitamist. Kui ta niikuinii pikalt haige on olnud ja teistest maha jäänud. Püüan talle asja vähemasti sellega põnevamaks teha, et mõtlen kirjutamiseks naljakaid lauseid. Hämmastav, kui lapsekauge tekst kooliõpikust vastu vaatab: "Mul on koer. Koer on elus. Mul on pall. Pall on asi. Pall ei ole elus". Jne. See on esimese klassi lastele. Tundub jabur: juba kolmeaastane teab väga hästi, et koer on elus, aga pall ei ole. Ja nii ebapedagoogilised kui minu laused ka olla võivad, muudavad nad lapse vähemalt elavamaks ja tekitavad meie tegevuse vastu huvi. "Sipelgas sõi sibulat. Põrsas istus põõsas. Tiiger ostis diivani. Ussil oli unenägu..."
Pühapäev, 13 jaanuar 1991
Olukord Leedus on muutunud väga hirmsaks. Istusin täna teleka taga ja nutsin. Leedus 13 mõrvatut, üle saja haavatu, tankid tänavatel, telemaja, ajakirjandusmaja ja mitmed ministeeriumid ning muud hooned dessantväe poolt vägivallaga võetud, Leedu Ülemnõukogule on antud ultimaatum kella neljaks ÜN hoone vabastada, muidu võetakse see vägivaldselt. Õhtul kell 10 kuulutatakse välja komandanditund. Paljud inimesed on arreteeritud ja teadmata kadunud.
Mis kasu on maailma protestist? Mis kasu on sellestki, et Jeltsin oma Venemaa ÜN eesotsas selle dessandi hukka mõistab? Mis kasu on sellest, et Jeltsini ja Rüütli vahel sõlmiti kokkulepe? Venemaal toimuvad väga rängad destruktiivsed protsessid. Moskva TV-s on lõpetatud kõik edumeelsed saated.
Mis alust on meil loota, et Eesti pääseb sellest, mis on praegu Leedus? Vene karu on kõigi Balti riikide suhtes alati ühesugust stsenaariumi kasutanud.
Äsja öeldi, et Leedu peaminister on koos oma perekonnaga kadunud. See on õudne.
Meie TV ja raadio annavad kogu aeg edasi jooksvat infot. Praegu on Eestis veel kõik rahulik. Kas vaikus enne tormi? Kas järgmisena võetakse ette Läti või Eesti?
Lätis pidi see asi algama homme. Meil ülehomme. Niisiis mõnda aega meie raadio ja TV veel töötavad. Kui kaua?
Pealelõunal....
Ootame kogu aeg uudiseid. Valvame TV-d ja raadiot. Leedu sündmused on terves maailmas terava reageeringu esile kutsunud, varjutades isegi Pärsia lahe sündmused. Tõeliselt masendav aasta algus. Ja 15-dal hakkab ilmselt paljugi juhtuma. USA väed pidid sel päeval tungima peale ja Kuiveidis puhkeb USA ja Iraagi vahel sõda. Ja 15-dal üritatakse meil internatside poolt riigipööre korraldada. Võimalik, et korraldataksegi.
Mis imelikud asjad need seal Venemaal toimuvad? Kas puhkev kodusõda? Kas Leedu sündmused on mingite sõjaväelaste omavoli? Järjest rohkem kuuldub niisuguseid hääli. On see sõjaväeline putš? Kas Gorbatšov on kaotanud reaalse võimu? Mingi klikk püüab Liidus võimule tulla? Sõjaväediktatuur? On see võimalik? Oh, paraku, on. Ja see ongi kõige hirmutavam. Kuid sõjaväekliki võim ei saaks kaua püsida. Olukord on nii hull, et varsti leviks totaalne nälg. Saabuv kodusõda Venemaal?
Õhtul...
Tänane päev on olnud vastik. Igalt poolt tuleb uudiseid Leedu kohta ja kogu päeva on need olnud halvad. Alles nüüd öeldi raadiost, et Leedus on sõjavägi ja valitsus mingile kokkuleppele jõudnud. Sõjavägi ei ründa enam objekte, valitsus palub rahval tänavatelt lahkuda.
Suur osa maailma tähelepanust on praegu Baltikumi suunas, eriti lähiriikides. Leedu teated ei ole enam nii hullud, seda halvemad aga Lätist, kus siiani on olnud rahulik. Nimelt liiguvad Riia kesklinna poole sõjaväemasinad. Lätlased seisavad külma öö käes oma valitsuse hoone ümber ja kaitsevad seda - oma kehadega! Baltikumis, sh. Eestis on väga palju välisajakirjanikke, siinsed sündmused konkureerivad maailma meedias Pärsia lahe omadega ja on kohati isegi esiplaanil, sest olukord on äärmiselt ettearvamatu ja väga keeruline. George Bush, USA president, ütles meedias, et USA ei kavatse jääda kõrvaltvaatajaks, juhul kui Baltikumis terror jätkub.
Ka Gruusias olevat NL sõjavägi tunginud mõnedesse hoonetesse, sealhulgas kohaliku miilitsa relvaladudesse ja võtnud ära kõik relvad.
Soomlased on muidugi eriti ärevil. Paar päeva tagasi kui Leedu sündmused algasid, manitses Koivisto Balti riike vagurusele, alandlikkusele ja leplikkusele suure Vene karu suhtes, öeldes, et on täiesti kindel, et verevalamist küll ei tule. Tühjagi. Soome tänavatel olid meeleavaldajad, kes protesteerisid Soome valitsuse nii mannetu ja argpüksliku suhtumise pärast. Soome võimud pidid oma seisukohti pärast verevalamisi muidugi revideerima.
Esmaspäev, 14. jaanuar 1991
Poliitika, aina poliitika...
Kui Leedus ei oleks inimohvreid, võiks kõike toimuvat võtta väga haarava ja põneva sündmustikuna, mis mõjub hulga tugevamini kui mistahes film või võistlus. Samal ajal, paraku, on kogu aeg teadmine, et see kõik võib olla meie enestegi tulevik.
Aga võibolla on ka seepärast pisut kergem olla, et eile õhtul/öösel toimus rida vapustavaid ja pöördelisi sündmusi.
Nimelt sõitis hr. Jeltsin siia ning rabav oli, et esiteks tegi ta Eestiga, Lätiga ja Leeduga ühisresolutsiooni ja koostöölepingu ning teiseks pöördus ta siinsete venelaste ja sõjaväe poole. Ta manitses neid, kutsudes mõistlikkusele, et sõjavägi relvi ei kasutaks ja et kohalikud venelased ei langeks provakatsioonide püünisesse. Kuna Jeltsin on üle N. Liidu väga populaarne mees, oli toimunu väga mõjuv, arvestades tema positsiooni. Vägisi hakkab jääma mulje, et Gorbatšov, kes tahtis istuda 15-le toolile korraga, on nende vahele valusalt maha kukkumas. On tal veel üldse mingit positsiooni, võimu, jõudu? See pole teada. Soomlased arvavad ikka, et toimunu oli NL armee grupeeringu omavoli. Pole ikka veel selgunud, kes Leedu dessandiks käsu andis.
Kodusõja oht on äärmiselt suur, sest riik on läinud vastamisi armeega, kellel ei ole enam platvormi ja toetust, küll aga suur hulk relvi.
Siinseid venelasi Jeltsini sõnavõtt arvatavasti vapustas. Eile võis niisis TV-s näha ajaloolist sündmust, mis oli üsna analoogiline Tartu rahule. Sest ka tookord oli Venemaa esimene riik, mis Eesti enesemääramisõigust ametlikult tunnustas.
Homme läheb niisiis lahti. Mis tegelikult toimuma hakkab, võib oletada tänaste Riia sündmuste järgi, mis ees seisavad. Seal on täna internatside miiting. Meil homme. Nende üks nõue on, et valitsus ja ÜN laiali läheksid. Savisaar korjas Jeltsiniga sõlmitud kokkuleppe abil endale jälle kõva hunniku poliitilist kapitali, millega ta väga lahedalt maksab kinni hindade tõusust tekkinud protesti ja selle, et poodides midagi saada ei ole. Jääb kõvasti veel ülegi. Ka Rüütli positsioon ühiskonna silmis on tublisti tõusnud, kuna ta Jeltsiniga sõlmitud lepingule alla kirjutas. Näib, et Savisaare ja Rüütli vahepealne konflikt võis olla osalt põhjustatud ka sellest, et Rüütel vahepeal Toome seltskonna poole kaldus, kellel kuuldavasti soojad suhted Vene punavõimudega. Kelam ja paremäärmuslased kaotasid oma positsioone, sest paraku saab igaüks aru, et nendega ei oleks Jeltsin kokkulepet hakanud sõlmima ja meil oleksid võibolla juba praegu tankid tänavatel.
*
Olukord läheb üha hullemaks. Lätis andsid internatsid ja sõjavägi ultimaatumi, et valitsus ja ÜN peavad tagasi astuma.
Toimuv kipub olema kõhust õõnsaksvõttev. Sõjarditest vanad, agressiivsed ja võimukad NL kindralid näivad kirglikult igatsevat sõjalise võimu kehtestamist, mida nad Teise Maailmasõja lõpust saadik on mingil moel oodanud ja selleks valmistunud.
Täna kell kolm päeval oli Vabaduse platsil Rahvarinde suur miiting. Vaatasin seda TV-st ja nutsin. Sest me ei tea, mis on ees ja see on õudne. Leedu on praktiliselt halvatud. Sealt tuleb uudiseid üsna vähe. Sõjavägi ei ole küll enam rünnanud ja tapnud, kuid tele, raadio ja ajakirjandusmaja on sõjaväe käes ja valitsushoone vist ka. Mis Lätis saama hakkab?
Oleme sõpradega tihedates telefonikontaktides. Me kõik istume igal võimalusel teleka ees või raadio kõrval ja kuulame uudiseid. Soome uudistes öeldi äsja, et nii Gorbatšov kui NL kaitseminister eitavad, et nad sõjaväele käsu andsid Leedut rünnata. Tegu olevat kohaliku isetegevusega. Imelik siis, et seda "isetegevust" siiamaani lõpetatud ei ole. On ilmne, et Gorbatšov ja Jazov mõlemad valetavad. Või ei ole neil kummalgi enam mingit võimu käes.
Homme on tuline päev. Riias jõustub ultimaatumi tähtaeg. Kui selle järgi ei talitata, siis näeme, mis juhtuma hakkab ja teame, mis ootab ka meid ees. Leetu saadeti sõjavägi, sest seal ei ole venekeelset tsiviilmassi nii palju, et selle abil riigipööret teha. Lätis ja Eestis kohaldatakse algul ilmselt pisut teistsugune stsenaarium: vene tsiviilmassi "riigipööre". Kuid võib arvata, et kumbki valitsus ja ÜN ei lähe laiali. Ja siis tuleb ilmselt jälle sõjavägi mängu.
Gorbatšov riskib praegu väga paljuga. Ja üleüldse on kogu maailm väga rahutu, sest homme algab Pärsia lahes sõda. Käivad jutud, et Husseinil ja NL kindralitel on mingites vormides salajane koostöö. Olukord on äärmiselt ebakindel ja väga halb. Maailm elab mingit moodi vaikses ja kramplikus maailmasõja hirmus.
Õhtul kell 11...
Arvasin küll, et täna võib veel üllatusi tulla, aga ei osanud oodata, et need tulevad sealt, kust need tulid! Leedus muutusteta, Lätis muutusteta, Eestis rahulik, mujaltki maailmast ei ole mingeid eriliselt vapiustavaid või suuri uudiseid. Aga siis juhtusin ma TV keerama Leningradi kanalile ja jäin jahmunult kuulama. Uskumatu lugu, Leningradi TV andis suurepärase ja põhjaliku info Leedu kohta koos kaadritega, mis seal filmitud, Leningrad andis tervenisti Jeltsini eilse siinkäimise ning üks meeldiv seltskond vene demokraate andis telefoninumbri, kuhu helistada kui kuskil peaks midagi juhtuma (274-00-46). Saates räägiti väga avameelselt praegusest olukorrast ning terroriaktsioonist Leedus. Hiljem kommenteeris seda ka meie AK. Usun, et see oli valus hoop Gorbatšovile, sest nüüd teab terve NL, mis Baltimaades tegelikult toimub. Edaspidi on sõjaväel hulga keerukam siin "riigipööret" lavastada. Ühtlasi pidi see kindlasti mõtlema panema ka kõige reaktsioonilisema venelase Eestis, kes homme siin võimu pöörama plaanib minna. Jeltsin olevat Venemaal palju-palju populaarsem kui Gorbatšov. Venemaal soovitakse Gorbatšovi tagasiastumist. Teda ei sallita seal juba juunipöördest saadik.
Nüüd läheb asi tõesti väga huvitavaks. AK andis veel mõned teated: et Jeltsin oli eile tagasi sõitnud salaja ja autos ning Moskva asemel Leningradi. Tema lennukis oli väidetavalt pomm ning talle kavandati atendaati. Teine uudis oli see, et Võru äärelinnas on dessantväelased sees. Mis öösel juhtuma hakkab, ei tea. Kas Venemaal kisub kodusõjaks? Jeltsin ähvardas täna pressikonverentsil, et et Venemaa vajab oma armeed ja oma julgeolekut. Nimelt Venemaa. Ta ei rääkinud Nõukogude Liidust. Kisub sinnapoole, et võim hakkab lõhenema. Tulevik on ettearvamatu. Kui võimule tulevad sõjaväelased ja kukutavad Jeltsini, lähevad asjad väga karmiks. See diktatuur kukuks ilmselt ruttu kokku, kuid enne jõuaks teha kohutavalt palju halba. Kas Jeltsinil jätkub jõudu? Nad alustasid rünnakut Baltikumist, kuid põhilöök ja otsustav tegevus saab toimuma muidugi Venemaal!
Terve maailma poliitikute pilgud on Leedul. Tipppoliitikud teavad loomulikult toimuva tagamaid palju rohkem kui tavalised inimesed. Ja ikkagi on sündmused ettearvamatud ja keegi ei tea, kuhu see reaktsioon lõpuks välja viib.
Homme algab siis asi pihta Tallinnas.
Jeltsin on oma kaardid nüüd niisiis avalikuks teinud ja mängib täispanga peale. Gorbatšovil tuleks terve NL verre uputada, kui ta tahab oma võimu maksma panna. Stalin oli ilmselt hull, Gorbatšov loodetavasti siiski ei ole hull. Irooniline tõsiasi: just hiljuti sa ta Nobeli rahupreemia. On näha, et Gorbatšov ei osanud oodata maailma nii teravat reageeringut Leedu sündmustele, see tuli talle ootamatult. Hirmuriik? Ainult hirm saaks sundida inimesi vaikima. Gorbatšovil ega ka Liidu sõjaväel ja KGB-l ei ole ideoloogiat, nagu kasvõi Leninil ja Stalinil oli nende kommunismiunelm. On vaid suur hunnik relvi ja kõik.
Öösel kell pool üks...
Sõjavägi on Vilniuse sisse piiranud ja blokeerinud. Kehtib komandanditund. Linnast sisse ja välja lastakse vaid eriloaga. Tänavatel kontrollitakse dokumente.
Riia on barrikadeeritud. Lätlased kaitsevad oma valitsust. On ähvardatud, et sõjavägi marsib linna sisse kui valitsus ja ÜN laiali ei lähe. Muide, Leedus veel ÜN töötab. Arvatakse, et tuleb õhudessant, võibolla öösel. Sest ka sealne ÜN hoone on barrikadeeritud niimoodi, et maad mööda vallutamine nõuaks väga palju ohvreid.
Riias on olnud juba rünnak. Osa barrikaade Riia sillal lõhuti sõjaväemasinate poolt maha.
Ka Riias kardetakse õhudessanti.
Vilniuse teletornis arvatakse olevat inimohvreid: haavatuid ja surnuid. See on sõjaväe käes, arste sinna ei lasta. Gorbatšov olevat andnud erikäsu seda teha, sõjavägi laskis Leedu tervishoiuministri korraks esimesele korrusele, aga rohkem mitte.
Vene demokraatia toetab Leedut praegu väga. Landsbergis olevat öelnud, et suurim toetus temale tulebki praegu Vene Föderatsioonilt. See on muidugi õige. Tõesti vägev ja pooliti uskumatu, et Leningradi TV täna kõik selle eetrisse saatis, mis ta saatis.
Uni on silmas, tahaks magama minna, kuid ei saa. Raadio mängib terve öö. Tunni aja pärast, kell kaks pidid tulema uued uudised Riiast.
Tallinnas on praegu kõik väga rahulik. Kuid ei ole üldse teada, mida lähemad päevad ja ajad toovad. Kas diktatuuri? Või vabaduse?
Mälestused jätkuvad, järgmine katkend juba homme!
---
Saada meile oma lugu ja mälestus sellest, milline on Sinu ja Sinu perekonna ning sõprade lugu aastal 1991, mil dessantväelased panid meid kõiki Baltikumis hinge kinni hoidma?
Saada oma lugu ja mälestus aadressile ester.vaitmaa@delfi.ee.
Projekt "25 aastat tagasi" viib meid taasiseseisvumise juubeliaastal Delfis ja Eesti Päevalehes kogu aasta jooksul tagasi sündmuste juurde, mis olid olulised meie vabanemisloos.
