"Avasin uksed ning nägin kaht väga-väga suurt sõdurit täisrelvastuses, laigulises vormis. Neil olid relvad ja granaadid kaasas. Olin esmalt väga üllatunud – kes nad on, kust nad tulevad?! Hakkasin muretsema, kuid sel hetkel polnud mul emotsioonide ja mõtete jaoks aega," kirjeldab mees hetke, mida mäletab elavalt tänase päevani.

"Mul kästi nendega kaasa minna. Läksime välja ning siis nägin, et kogu hoov oli sõjamehi täis. Läksime kompleksi peamajja. Kohtusin nende ohvitseriga ning mul kästi punkrit näidata."

Samal ajal informeeris tema abikaasa riigitelevisiooni, et punkrid on hõivatud. Dabužinskas ise asus koos oma kolleegidega peitma tele- ja raadiotehnikat, et see sissetungijatele ette ei jääks.

"Kolmeteistkümnendaks jaanuariks olid nad punkrist kadunud: kahtlustan, et ka nemad osalesid Vilniuse teletorni tormijooksul..." mõtiskleb Dabužinskas, sest kellegi muu kui OMONi eriüksuslastega (nõukogude miilitsa eriüksusega) ei saanud tegu olla.

1991. aasta 13. jaanuari ööl hukkus Nõukogude armee üksuste tormijooksukatsel teletornile ning ringhäälinguhoonele Vilniuses 14 inimest, sajad said vigastada.

Vaata Vilniuse traagiliste sündmuste 20. aastapäevaks tehtud videost, millised need punkrid välja nägid. (Video on leedu keeles)

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena