Möödunud nädalal ajakirjas American Journal of Human Genetics avaldatud uurimuse kohaselt võivad inimeste immuunsüsteeme keskkonna-allergeenide peale üle reageerima sundida algselt just neandertallastest pärinevad geenivariandid. Noil neandertallastelt laenatud geenidel võib aga olla ka plusse. Uuringud on mõista andnud, et suguline ristumine neandertallastega võis Aafrikast tulnud ürginimestel aidata Euroopas kiiremini kohaneda.

„Enne nüüdisinimeste saabumist olid neandertallased Euroopas ja Aasia läänepiirkonnas elanud juba umbes 200 000 aastat. Tõenäoliselt olid nad kohaliku kliima, toitainete ja haigustekitajatega hästi kohanenud,“ kommenteeris Saksamaal Leipzigis tegutseva Max Plancki nimelise evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlane Janet Kelso. „Tänu geenivahetusele neandertallastega omandasid ka nüüdisinimesed nood kasulikud kohastumused.“

Neandertallased ristusid inimestega suguliselt umbes 50 000 aasta eest, mil esimesed inimesed Aafrikast Euroopasse jõudsid. Uurimused annavad mõista, et viimased sugulised kontaktid neandertallaste ja inimeste vahel võisid aset leida veel suhteliselt hiljuti, 37 000 aasta eest.

Geneetilised uuringud annavad mõista, et sellise sugulise läbikäimise tagajärjel on umbes 2,5 protsenti nüüdisaegsete eurooplaste DNA-st pärit neandertallastelt; teiste uuringute järgi pärineb kuni kuus protsenti nüüdisinimeste DNA-st inimese ürgsetelt eellasliikidelt. Nende liikide hulka kuulusid nii neandertallased kui ka Siberis elanud salapärane eellasharu, kelle esindajaid nimetatakse Denisova ehk Denisi koopa inimesteks.

Äsjailmunud uurimuse raames kammisid uurijad läbi nn Tuhande Genoomi Projekti raames kogutud suure DNA-andmebaasi, et võrrelda praeguse aja inimeste genoome ürginimeste omadega. Põhirõhk oli umbes 1500 geenil, millel on varasemalt tuvastatud oluline roll organismi bakteri- ja viirusevastaste kaitsemehhanismide esmase kaitseliini e nn kaasasündinud immuunsüsteemi (ingl innate immune system) toimimise juures.

Uurijad avastasid, et suurem osa muudatustest nendes geenides ilmnes 6000–13 000 aasta taguses minevikus, mis pole üllatav arvestades, et just sel perioodil leidis aset üleminek küttimiselt-koriluselt põllunduspõhisele eluviisile. Küll aga paistavad kolm geeni olevat muutunud juba varem, kohe pärast seda, kui esimesed inimesed neandertallastega kohtusid.

Nendes geenides sisaldusid juhendid valkudeperekonna TLR (ingl Toll-like-receptors) liikmete konstrueerimiseks. Nood valgud — TLR1, TLR6 ja TLR10 — paiknevad raku pinnal ja „püüavad“ väliseid sissetungijaid, nt baktereid ja seene-eoseid. Selle peale mobiliseerub juba ülejäänud immuunsüsteem, mis hakkab nakkusega võitlema.

Taolisel ülivalvsal immuunreaktsioonil võib aga olla ka halb külg. Suure valimiga uuringud on näidanud, et vastavate geenide arhailisemate versioonidega inimesed on vastuvõtlikumad allergilistele haigustele, mis avalduvad siis, kui organism reageerib tavalistele keskkonnateguritele nii, nagu oleksid need surmavalt ohtlikud.