Teadlased õppisid vesinikku (peaaegu) metalliks muutma
Vesinik, kõige lihtsama ehitusega ja universumis kõige laiemalt levinud keemiline element, on seni olnud tuntud mittemetallina, kirjutab ERR Novaator.
1935. aastal ennustasid füüsikateoreetikud siiski, et hiigelsuurte rõhkude juures muutub vesinik metalliks ja hakkab elektrit juhtima.
Arvatakse ka, et Päikesesüsteemi kõige suuremate planeetide, Jupiteri ja Saturni, sees ongi rõhk nii kõrge, et sealne vesinik on metalliline.
Aastakümneid on teadlased püüdnud ka maapealsetes laborites metallilist vesinikku teha, aga kõiki sellekohaseid eduteated on seni peetud mõnevõrra kahtlasteks.
Nüüd on Eugene Gregoryanz ja ta kolleegid Edinburgh' ülikoolist tulnud välja pisut tagasihoidlikuma väitega, et neil on enam kui kolme miljoni atmosfäärise rõhu juures õnnestunud viia vesinik metallilisuse eelfaasi.
Vesiniku molekulid hakkavad seal eralduma üksikuteks aatomiteks ja nende aatomite küljest hakkab lahti tulema elektrone, mis hakkavad ses tahkes materjalis vabalt ringi liikuma nagu metallis.
