Mõne kuu eest andsid uudistekanalid teada, et Venemaa teaduste akadeemia uurijad on ametis nelja makaagi treenimisega, et saata nad pikale teekonnale, mille sihtmärgiks on Maa naaberplaneet Marss.
Venemaa teaduste akadeemia juures tegutseva biomeditsiini-instituudi pärdikuid koolitavate uurijate töörühma juhib Inessa Kozlovskaja. Muu hulgas õpetatakse loomakestele juhtkangi kasutamist ja stimuleeritakse nende kognitiivse mõtlemise ja õppimise suutlikkust.
Ehkki pärdikute lend Marsile võtaks eelduste kohaselt aega kuus kuud, ei selgunud meediakajastusest, kas loomade Maale tagasitoimetamine samuti kavasse võetud on.
„PETA on saatnud Venemaa föderaalse kosmoseagentuuri juhile Igor Komarovile kirja palvega julm kava tühistada ning võtta selle asemel kasutusele 21. sajandile sobilikud kosmoseuurimismeetodid,“ kommenteeris Harriet Barclay sihtasutuse PETA Euroopa koostööorganisatsioonist.
Barclay selgitas, et kuuldus Venemaa kavast saata Marsile 2017. aastal makaagid šokeeris PETA-t. „Pole mingit põhjust hakata kordama kosmoseuurimise algusaegadel korda saadetud julmuseid nagu koerte ja primaatide läkitamine kosmoseavarustesse, kus loomad sageli ihuüksi piineldes surema olid sunnitud,“ rõhutas Barclay.
„[Oma tõu järgi nime saanud koer] Laika, kes [endise Nõukogude Liidu] tehiskaaslase Sputnik 2 pardal 1957. aastal kosmosesse läkitati, suri ülekuumenemisesse ja paanikasse vaid mõni tund pärast starti. Paljud teised kosmosesse lennutatud loomad on kas lämbunud, surnuks külmunud või atmosfääri taassisenemisel elusalt ära põlenud,“ lisas ta.
Barclay selgitas, et esikloomalised on tundlikud, arukad elusolendid ja seetõttu on tõenäoline, et nad peavad Marsi-lennule eelnevate, aastaid vältavate katsete ja treenimise tõttu julmi kannatusi taluma. Kuna loomad pole võimelised aru saama, mis nendega toimub, tunneksid nad Barclay osutusel saatuslikule kosmoselennule vastu minnes kabuhirmu.
