GPS või nutiseade: kumba autos kasutada?
Ehk et – niipalju, kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Samas on ka konkreetselt võrreldavaid omadusi, mida saab välja tuua ning mis tegelikult ka mõjutavad lõpliku valiku tegemisel, kirjutab Photopointi ajaveeb.
Esiteks – tuuleklaasile kinnitamine. Autonavide suureks eeliseks on tihti just kaasapandud kvaliteetne tuuleklaasikinnitus (harvematel juhtudel ei ole see nii kvaliteetne).
Parematel mudelitel ei pea naviseadme enda taha ühtegi kaablit ühendama, kuna kõik jooksevad läbi tuuleklaasikinnituse-doki. See teeb jällegi igapäevase kasutamise mugavamaks – mugavalt dokki, mugavalt dokist välja ja kotti / kindalaekasse.
Nutitelefonide puhul on korraliku ja mugava tuuleklaasikinnituse leidmine keerulisem. Jah, kui sul on tuntud brändi lipulaev, siis väga suure tõenäosusega on sel ka spetsiaalne autodokk, kuid enamjuhtudel maksavad need ka suhteliselt palju (50+ €), mistõttu tavakasutaja seda endale naljalt soetama ei hakka.
Soodsamate tuuleklaasikinnituste tüüphädad ongi just nende vastupidavus ning kasutuskindlus. Lisaks, nutiseadme kasutamise suureks miinuseks saab olema kaablite ühendamine.
Toide taha, voolupessa laadima ning hakkad hoidjasse sättima. Järgmise peatuse ajal või poodi minnes võta kinnitusest välja, kaablit tagant ja... korda uuesti.
Tihti annab just korralik tuuleklaasikinnitus naviseadme igapäevasel kasutamisel eelise nutiseadmega mässamise ees. Lisaks ei tohiks saada kruusateed või Tallinna tänavad navigatsiooniseadme kasutamisel takistuseks – keegi tegelikult ju ei soovi iga foori taga hakata salongipõrandalt GPS seadet või nutitelefoni otsima.
Teiseks – sissetuleva kõne puhul haara nutiseade kõrva äärde ning tee kiirelt kõne.
Mida teha siis, kui see on tuuleklaasi küljes? Ehk – muretse autosse ka Bluetooth peakomplekt või lepi autoroolis karjumisega, et teine pool sind vähegi kuuleks.
Naviseadmed, millel on integreeritud Bluetooth ühendus ja käed-vaba kõne funktsioon, täidavad mugavalt eelpool kirjeldatud lünga. Kahjuks on need seadmed tänasel päeval on pigem ikka veel harvem kui tihedam nähtus.
Kolmandaks – ülekuumenemine. Nii naljakas kui see ka poleks – keset kuuma suvepäeva võib su nutiseade tuuleklaasi küljes laadides ja navigeerides üle kuumeneda. Seda kuni tulevad jõudluse piirangud või veel hullemal juhul automaatne välja lülitamine. Sisu sulamiseni kvaliteetseadmetega see õnneks üldjuhul ei jõua.
GPS seadmeid disainides on arvestatud töökeskkonnaga ja antud probleemile juba eos lähenetud. Lisaks ei ole kohe mingit moodi, keset kuuma suvepäeva, mugav tulikuuma telefoni enda rannapükste taskusse libistada.
Tulikuum, vaikselt sulama hakkava silikoonümbrisega nutiseade ei ole kuumal suvepäeval kohe kuidagi meeldiv kaaslane – ei peos ega püksitaskus.
Neljandaks – paindlikkus. Siinkohal on nutiseadmetel oma suur eelis – lisaks telefonile on sul tegelikult arvuti, navigaator ja palju muud kaasas. GPS seadmele pannake heal juhul käed-vaba helistamine ja autokaamera külge.
Lisaks saab nutiseadmel lõpuks ise valida, millist naviprogrammi kasutada – keset Tallinna tihedat liiklust Sygic koos sõidurea abiga välja kraamida, Tallinn-Tartu maanteel sõites aga panustada Waze'i kasutajate poolt jagatud liiklusinfole… ning Tartusse jõudes restorani täpse asukoha leidmiseks Google Mapsi mugavust. Või siis piirduda ühe programmiga – valik on sinu.
Viiendaks – uuendused. Eraldiseisvate autonavide üheks suureks miinuseks on kaardiuuenduste aeglus. Enamjuhtudel tulevad need korra või äärmisel juhul kaks korda aastas.
Siis, kui sa sõidad veebruaris avatud sillast novembris rahulikult üle ning GPS seade peab sind väikelaevnikuks, ajab ikka natuke muigama küll. Google Maps (ja näiteks selle kaartidel baseeruv Waze) uuendas oma kaardid nädala-paari jooksul uue silla või liiklussõlme avamisest.
Lisaks võimaldab nutiseade, sõltuvalt programmist, oluliselt täiendada navirakenduse funktsionaalsust – lisada autokaamera funktsionaalsus, aktiveerida sõiduridade juhised jms.
Teadmatusest on naviseadme juhendite järgi nii mõnigi kord päris arvestatav ring sisse sõidetud.
Kuuendaks – täpsus ja kiirus. Kui keskmine nutitelefon kasutab asukoha määramiseks 5-8 GPS satelliiti samaaegselt (heal juhul toetab ka süsteemi GLONASS), siis autonavid toetavad üldjuhul 24-72 erineva satelliidi samaaegset kasutamist. See omakorda mõjutab asukoha määramise kiirust ning täpsust.
Minu hinnangul – kui sa sõidad harva või enamiku ajast piirdud enda tuttavate marsruutidega, siis nutitelefon täidab selle lünga edukalt ära. Need harvad korrad tundmatutes vetes navigeerides on nutitelefonis navirakenduse kasutamine mõistlikum.
Igapäevaselt põhja-lõuna suunas kulgedes on näiteks Waze või Eesti Kiiruskaamerad mugavam lahendus nutiseadmes.
Samas sõidad palju (näiteks aastas üle 30 000 kilomeetri), erinevatesse sihtkohtadesse jne, siis õigustab pikemalt mõtlemata eraldiseisev autonavi end ära.
