Norralased tahavad Soomele riigi sünnipäevaks kinkida tervet mäetippu
Halti, põhjasaami k Háldi, on Soome kõrgeim koht, 1326 meetrit üle merepinna, kuigi see ei ole isegi sama mäe kõrgeim tipp. Norras on nüüd alanud kodanikekampaania, et Soome iseseisvuse sajandaks aastapäevaks peaks riigile kinkima ka tipu, mis on viis meetrit kõrgem.
Kuidas Soome kõrgeima mäe tipp ikkagi 20 meetrit Norra poolele piiri sattus, on kivi kunagiste piiritõmbajate kapsaaeda, igatahes on tegemist ebakõlaga, mida Facebookis alustatud kampaania heastada üritab. Piir on kokku lepitud juba aastal 1751, kuigi ka käesoleval sajandil on piiripostide korrastamise käigus väiksemaid maatükkide vahetusi toimunud - 2001. aastal loovutati Soomele 14 hektarit maad.
Soome iseseisvumisest möödub sada aastat 6. detsembril 2017, ehk tegemist oleks sobiva hetkega Soomele ka korralik kingitus teha. Mäetippu loovutades kaotaks Norra vaid 0,015 ruutkilomeetrit maad, ehk kummagi riigi suurus ruutkilomeetrites ei muutuks ja riik loovutaks tipu, mis pole isegi Norra 200 kõrgeima mäe nimekirjas. Soome peaks küll oma kõrgeima tipu kaardil ümber nihutama ja seega kõige enam tööd tähendakski kingitus pigem kartograafidele.
Praegu on riikidevaheline piir Soome nn õlavarre otsas tõmmatud pigem joonlauaga, tipu Soomele loovutamine sunniks seal seda veidi kõverdama. Tegemist on asustamata alaga. sama tundra kõrgeim koht, 1361 meetrine Ráisduottarháldi on kindlalt Norra poolel.
Kampaania "Halti, kui juubelikingitus", et selle mäe tipp tegelikult Soomele kinkida, algatajaks oli Norra riikliku kartograafiaameti (Statens kartverk) geodeet, 75-aastane Bjørn Geirr Harsson, kes olnud ka riigi geofüüsikaühingu esimees, Norra välisministeeriumi ja ÜRO nõunik merepiiride küsimustes, kellele kuningas on andnud ka 1. järgu Püha Olavi ordeni. Niisiis, algataja on tunnustatud teadlane, kelle idee leidis Norra meedias ka innustunud vastuvõttu.
Valitsuse tasandil sellist kingitust arutatud ei ole, ka pole peaminister Erna Solberg veel seisukohta võtnud, kaks nädalat vana kampaania Facebookis on liiga värske veel. Kindel on ka see, et pelgalt kahe aastaga probleemi ei lahenda. Kuid poliitiline otsus mäetipu loovutamiseks on võimalik teha enne 2017. aastat küll, selge see, et algatus peaks tulema Norralt.
Soome pole Norrale territoriaalseid nõudmisi esitanud, seda enam, et piirilepe on juba sajandeid edukalt vastu pidanud.
Kui Norra tõesti peaks sellise kingituse Soomele tegema, tekiks muidugi piinlik olukord näiteks Rootsi jaoks. Sajandad sünnipäevad saabuvad seejärel aga veel tervele reale riikidele, sh ka Eestile. Igatahes üks asi on kindel, Venemaa ei anna Soomele millimeetritki maad tagasi.
