Maa orbiit hakkas aeglaselt kosmiliseks prügimäeks muutuma alates 1957. aastast, kui lõpetas akude tühjenemise järel töö Nõukogude ja maailma esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Madala orbiidi tõttu põles see atmosfääris ära õnneks juba aasta hiljem. Oluliselt paremini tehisobjektide orbiidile saatmisega seonduvaid varjukülgi esile 1961. aasta juunis kanderaketi Ablestar plahvatus. Orbiidile tekkis hetkega umbes 300 tükist koosnev rusupilv.

Aastal 1978 nentis USA kosmoseagentuuri NASA teadlane Donald Kessler, et kosmoseprügi probleem võib muutuda sedavõrd akuutseks, et tulevikus võib tekkida kokkupõrgete kaskaad, mis muudab Maa orbiidi mitmeks põlvkonnaks kasutuskõlbmatuks. Isegi paari sentimeetrise läbimõõduga objektide energia on orbitaalsetel kiirustel toimuval kokkupõrkel võrreldav granaadi plahvatusega. Toona tiirles Maa orbiidil veidi enam kui 5500 suuremat rusutükki.
Loe pikemalt ERR-ist

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid