Kuidas õigesti arvuti ees istuda (või seista)
Eelmises artiklis kirjutasin sellest, kuidas kasutada nutiseadmeid nii, et ei tekiks lihaspingeid.
Seekord vaatame, millised on õiged kehaasendid arvuti kasutamisel, et see võimalikult loomulik ja tervislik oleks, kirjutab Digitark.ee.
Korrektne ehk toetatud istumine laua taga (vaata ülalolevat pilti)
Kui istud arvuti ees, siis esimene asi, mis peaks olema toetatud, on käed.
Labakäed, randmed ja küünarvarred peaksid olema põrandaga paralleelsed, kuid nende toetuspunkt ja -pind sõltub töökoha eripärast.
Kui klaviatuur on eraldi laual, kuvarist allpool, siis peaksid käed toetama küünarvartega tooli käetugedele.
Kui klaviatuur on arvutiga samal laual, siis võiks klaviatuuri ees olla kätele toetamise jaoks 15–20 cm vaba pinda.
Teiseks, et hoida korrektset rühti, on vaja toetada jalgu. Jalgadele tuleb tagada tugi täistalla alla nii, et painutusnurk põlveliigesest oleks 90°. Mida rohkem on reied toolipõhjale toetatud ehk mida sügavamal istutakse, seda lihtsam on istuda ja korrektses asendis püsida.
Kolmandaks on vaja istuda tooliga lauale nii lähedale, et sirgelt istudes saaks toetada selga vastu seljatuge.
Sirgelt istumine tähendab seda, et õlavööde on enam-vähem vaagnavöötme kohal ja pea on õlavöötme kohal, et saaks tõmmata kujuteldava sirgjoone otse vertikaalselt alla kõrvadest puusaliigeseni.
Siinjuures on oluline tähele panna, et õlad oleksid vabad ja õlavööde lõõgastunud. Õlavarred peaksid olema vabalt kere kõrval. Küünarnukkide painutusnurk peaks jääma 90–120° piiresse.
Võib tekkida küsimus, kus siis peaks asuma ekraan. Ekraani asukoht on silmadest 50–75 cm kaugusel ja silmade otsevaate horisontaalkõrgusest 15–40° allpool.
Mis saab siis, kui arvutikasutaja ei istu laua taga?
Tähelepanu väärivad punktid on järgmised: istuda tuleks sirgelt nii, et selg oleks toetatud.
Kui tegemist on tahvli või sülearvutiga, siis on soovitav panna näiteks padi koos plaadi või kõvema lauakattega põlvedele-reitele, millele saab toetada käed koos tehnilise vahendiga.
Oluline on tähele panna, et pea ei nihkuks väga palju õlavöötmest ettepoole, õlad oleksid vabad ja neid ei peaks tõstma.
Alternatiiv istumisele – seismine
Arvutit või muud nutiseadet võib kasutada ka seistes. Kätele, klaviatuurile ja kuvarile kehtivad siis samad nõuded, mis on ülal kirjeldatud korrektse istumisasendi juures laua taga töötamise korral.
Soovitused lähevad lahku jalgade osas. Seistes peaks jälgima, et jalad on kergelt harkis (mitte rohkem kui õlgade laiuselt).
Õlavööde ja vaagnavööde on ühel joonel jalavõlvi kõrgeima osaga, et keharaskus jaotuks ühtlaselt nii päkkadele-varvastele kui ka kandadele.
Kui selg kipub seistes väsima ja valusaks jääma, soovitan kasutada ühe jala toetuseks ette diagonaali paigutatud pingikest (kõrgus maapinnast ca 15 cm).
Näiteks, kui seisad vasakul jalal ja toetad paremat jalga pingile, siis pink asub keha suhtes veidi ees ja paremal. Ühel jalal seismise korral peaks pingi asukohta aeg-ajalt muutma – kord toetada sinna paremat jalga, kord vasakut.
Peamised probleemid valede asendite korral
Kui oled valesti istunud või arvuti ees seistes ära vajunud, on peamised tekkivad probleemid seotud õlavöötme ja kaelaga.
Need vaevused on üldjuhul samad, mida kirjeldasin artiklis „Kuidas vältida nutiseadmete kasutamisega kaasnevaid lihaspingeid“.
