Plii toidus: kuidas jõukus keskajal inimesi haigeks ja lolliks tegi
Savitaldrikuid ja tasse kaeti toona pliioksiidist valmistatud vaabaga. Kokkupuutel soolaste ja happeliste toitudega lahustus vaaba pealispind ning plii sattus nõudest toidu sisse.
Väga tõenäoliselt rikkus sissesöödud plii jõukamate inimeste tervise ja vähendas nende arukust.
Lõuna-Taani ülikooli uurijad viisid kuuelt Taani ja Saksamaa kalmistult kogutud 283 inimluustiku peal läbi antropoloogilised ja keemilised analüüsid.
Ajakirjas Journal of Archaeological Science: Reports ilmunud uurimusest nähtus, et keskaegsete linnaelanike luudes leidus rohkem pliid, mis tõenäoliselt pärines glasuuriga kaetud keraamilistest toidunõudest.
Ajavahemikul umbes 500–1000 aastat tagasi maapiirkondades elanud inimeste luustikesse ei olnud aga ladestunud peaaegu üldse pliid, kuna neil oli kombeks kasutada odavamaid glasuurimata savinõusid.
Mõistagi polnud linnarahvas seatinamürgistuse suhtes immuunne. 30% maapiirkondade elanikest oli ainega siiski kokku puutunud — kuna seda oli praktiliselt võimatu vältida igaühel, kes kodukandist kaugemale rändama juhtus.
Pliid sisaldasid paljud asjad, millega igapäevaselt kokku puututi, kaasa arvatud mündid, vitraažaknad, katusekivid ja ka pliisisaldusega katustelt kogutud joogivesi.
Erinevalt jõukamatest kodanikest ei söönud vaesemad klassid seatina vähemalt sõna otseses mõttes sisse — mis lubab meil teha ajalooliselt olulise järelduse, et raha eest on võimalik osta paljutki, ent mitte alati ettenägelikkust või head tervist.
