Polnud nii mõeldud: kuidas Toyota kastiautod said terroristide sõjariistadeks
Kastiautosid on Toyota ammu tootnud, kuid suurteks menukiteks said nende 1968. aastal tootma hakatud pikapid Hiluxid (algselt Hi-Lux), hiljem Tacomad ja Tundrad, samuti pika evolutsiooni teinud Land Cruiserid. Tavainimesele väikekauba vedamiseks sobivad kastiautod leidsid peagi tee ka nende kätte, kes autodele muud otstarvet hakkasid välja mõtlema.
Juba 1990. aastate alguses muutus Aafrikas tavaliseks pilt, kus tuareegidest mässulised saabusid kastiauto küüdis mõne tülika piiripunkti juurde, enamasti Mali ja Niigeri piiril, selle kalašnikovidest sõelapõhjaks tulistasid, põlema panid ja minema kihutasid. Toyota hakkas saama oma autodele kastikate mainet, mida oma arsenali võtnud igasugused iserelvastunud mässulised.
Juba enne seda, 1986-1987 peeti maha nn Toyota sõda Liibüa ja Tšaadi piiril, toona veel kahe riigi armeede vahel, kuid nime sai see sõda just Toyota pikap-autode järgi, millega Tšaadis rindele varustust toimetati. Liibüa sai oma katses Tšaadi okupeerida rängalt lüüa, ning suhted kahe riigi vahel olid kuni Muammar Gaddafi kukutamiseni rängalt rikutud.
Võib arvata, et sõjariista maine saigi Toyota oma kastikatele külge just selles sõjas.
Toyota, nagu ka teiste Jaapani ja hiljem ka nn Aasia tiigrite autotootjate eeliseks oli see, et nad suutsid toota autosid odavamalt, mis avas neile üleilmse turu nii Ameerikas, Euroopas, kui ka arengumaades, mille elanikel just palju raha polnud. Ja nii on Toyota kastiautodel olemas suur turg ka näiteks Aafrikas ja Lähis-Idas. Samuti räägib Toyota kasuks nende autosid saatev kvaliteedimärk. Hiluxi kõrvale on tulnud ka teisi kastikaid, samas kui Toyota ekspordib kõiki oma autosid iga aasta kokku ligemale 1,5 kuni kaks miljonit tükki.
Ja nüüd, kui USA võimud esitavad järjekindlalt küsimusi, miks on Toyota autod, eriti kastikad, niivõrd populaarsed islamisõdalaste käes, kes nendele tihti kuulipildujaid külge monteerides tavalisest kaubaautost tõelisi raskerelvi valmistanud, siis Toyota teatab, et nemad ei tea.
Mida ostja autoga pärast teeb, nad kontrollida ei saa, eriti kuna Toyotal on üleilmne turg ja maailma suuruselt teise autotootja autode menu on tõesti suur olnud. On näha, et Islamiriik Süürias ja Iraagis on viimastel aastatel kuskilt hankinud just uhiuusi Toyotasid, eriti Land Cruisereid ja Hiluxeid, millele relvad peale monteeritud ja mis on juba sama palju Islamiriigi sümboliks muutumas kui mustad maskid ja mustad sõjalipud.
Toyotat siiski terroristide varustajaks pidada ei saa, nemad toodavad autosid pigem Punasele Ristile ja ÜRO-le, erinevate riikide politseinikele ja ennekõike just seaduslikele klientidele, terroristid on nende autosid hankinud pigem eraisikutena mustalt turult.
Ka Talibani võitlejad on Afganistanis juba ammu avastanud Toyotade otstarbe sõjavahenditena.
