NATO Force Integration Unit (NFIU) – NATO staabielement Tallinnas

Eelmise aasta septembris peetud NATO tippkohtumisel Walesis võeti vastu valmiduse tegevuskava (Readiness Action Plan ehk RAP), mis nägi ette paar tosinat tegevust, kuidas NATO valmisolekut tempokalt tõhustada.

Ilmus ajakirjas Sõdur 5/2015

NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit ehk NFIU) asutamine selleks soovi avaldanud riigis on üks neist kokkulepitud tegevustest. Mingit varasemat analoogi vähemalt NATO kontekstis NATO staabielementidele ei ole, seega on tegu täiesti uue võime loomisega.

Julgeolekuolukord nii meie regioonis kui ka üleilmselt on pöördumatult muutunud ebastabiilsuse süvenemise suunas. Sellest on räägitud ja kirjutatud viimase paari aasta jooksul palju. Allpool tuleb juttu ühest regionaalse julgeoleku kindlustamise meetmest, mis on tõendus, kui kiiresti üks idee võib NATO-s materialiseeruda ning kui kohanemisvõimeline on tänapäeva NATO.

Asutamise protsess

Kui riigijuhtide tasemel lepiti NATO ajakohastamise eesmärkides kokku möödunud aasta septembris, siis juba käesoleva aasta veebruaris said NATO kaitseministrid kinnitada, kuidas selles suunas praktiliselt edasi liikuda. Konkreetsemalt NATO staabielementide puhul sai siis valmis põhimõtteline kontseptsioon, mis sõnastas põhiülesanded ja määras nende ülesannete täitmiseks vajamineva ressursi. Samal ajal olid ka esimesed riigid avaldanud valmisolekut asutada enda territooriumile NATO staabielement.

Möödunud kevadel töötasid nii Brunssumi kui ka Napoli ühendvägede juhatused koos NATO staabielemente soovivate riikidega välja detailsed NATO staabielementide asutamise tegevuskavad. Eesti jaoks kirjutatud plaani rakendamise ettevalmistustööd lõppesid 15. juunil NATO staabielemendi inauguratsiooniüritusega Tallinnas. Ürituse eesmärk oli Eesti avalikkust ametlikult teavitada NATO staabielemendi (EST NFIU) asutamisest Eestisse. Alates sellest kuupäevast kuni augusti lõpuni tegelesid esimesed sellesse struktuuri määratud inimesed staabielemendi asutamisega allpool selgitatud arendusliinide kaudu rahvuslikus kontekstis.

1. septembril rakendus Põhja-Atlandi nõukogu otsus kuue esimese NATO staabielemendi tööle rakendamiseks NATO väestruktuuris paiknevate staabielementidena Bulgaarias, Eestis, Leedus, Lätis, Poolas ja Rumeenias, s.o rahvusvahelises kontekstis.

NATO staabielementide asutamisega seotud formaalsuste täitmine on lõppenud ning alanud on tegevus selleks, et kõik kuus organisatsiooni saavutaksid täisvalmiduse hiljemalt järgmiseks NATO tippkohtumiseks, mida peetakse 2016. aasta juulis Varssavis. Järgnevalt selgitan nii täpselt kui võimalik, mis on NATO staabielemendi olemus, arvestades kahte tõika: esiteks pole suur osa NATO staabielemendi tegevusest avalik informatsioon. Teiseks, et kõikide staabielementide asutamine on algusjärgus, siis on veel hulgaliselt aspekte, mida ei ole praktiliselt järele proovitud, seega võib tulevikus tegutsev staabielement oma olemuselt praegusest plaanist siiski märkimisväärselt erineda.

NATO staabielemendi sisu

Nagu eespool öeldud, on NATO staabielementide asutamine uue võime loomine. Valisin selle sisu selgitamiseks kaitseplaneerimises kasutatava võimekirjeldusmeetodi, mis peitub esmapilgul keeruka lühendi DOTMLPFI taha, seda selgitan kohe lühidalt.

Nimetatud akronüüm tuleneb ingliskeelsete mõistete Doctrine, Organization, Training, Materiel, Leadership, Personnel, Facilities ja Interoperability esitähtedest ja igat arendatavat võimet tuleb kirjeldada nende domeenide või arendusliinide tervikpildi kaudu, mitte keskendudes vaid mõnele neist. Eestikeelses mitteametlikus tõlkes kõlavad võime arendusliinid järgmiselt: (1) võime eesmärk ja kasutuspõhimõtted (Doctrine), (2) võimekandja struktuur (Organization), (3) väljaõpe (Training), (4) varustus ja varud (Materiel), (5) juhtimine (Leadership), (6) isikkoosseis (Personnel), (7) taristu (Facilities) ja (8) koostöövõime (Interoperability). Teisisõnu, võime arendusliinide loetelu võimaldab määratleda võime kui süsteemi alused. Veel lihtsamalt väljendudes on tegu justkui võimeloomisalase toiduretseptiga, mis sisaldab nii komponentide loetelu kui ka valmistamise, serveerimise ja tarbimise näpunäiteid.

D (Doctrine)

NATO staabielementide põhiülesanne on ette valmistada ja toetada NATO väga kõrge valmidusega ühendsihtjõu (Very High Readiness Joint Task Force ehk VJTF) ja teiste NATO reageerimisvägede (NATO Response Force ehk NRF) vastuvõtmist ning nende tegevusi Eesti vabariigi territooriumil.

Selle ülesande täitmiseks korraldatakse järgnevaid põhitegevusi:

• 1. VJTF-i ning teiste NRF-i elementide siirmisoperatsioonide ettevalmistamine ja toetamine;
• 2. artikkel 5 operatsioonide planeerimise ja läbiharjutamise toetamine asukohariigis;
• 3. vajadusel ja riikide nõusolekul 5. artikli välise kriisitõrje- või 5. artikli välise operatsiooni planeerimise ja läbiharjutamise toetamine asukohariigis;
• 4. teiste õppuste ja väljaõppeürituste korraldamise toetamine asukohariigis;
• 5. VJTF-i ning NRF-i elementide kohaloleku tagamise ettevalmistamine ja toetamine;
• 6. vajadusel teiste heidutusmeetmete ettevalmistamise toetamine asukohariigis.

Täpsemalt väljendudes kujuneb NATO staabielemendi põhitegevuseks VJTF-i üksuste vastuvõtmise, formeerimise, edasiliikumise (Reception, Staging, Onward Movement ehk RSOM) siirmisoperatsiooni ettevalmistamise toetamine. Ajalises plaanis tähendab see seda, et olukorrast sõltuvalt on esimeste VJTF üksuste saabumine tundide, mitte päevade küsimus.

Nii vastuvõtmine, formeerimine, edasiliikumine kui ka kõik teised NATO staabielementide ülesanded tulenevad Põhja-Atlandi nõukogu kinnitatud poliitikadokumentidest, NATO doktriinidest ning kõrgemate staapide juhistest.

O (Organization)

Kaitseväe peastaabi territooriumil Tallinnas paiknev NATO staabielement saab alates 1. septembrist 2015 oma teenistusülesanded Kirdekorpuselt, mis paikneb Poolas Szczecinis. Kirdekorpus saab omakorda ülesanded Brunssumi ühendväe juhatuselt, mis paikneb Hollandis. NFIU on organiseeritud ühendstaabi traditsiooniliste funktsioonide alusel. See tähendab, et staabielemendi tööd juhib ülem, kellel on mõni abi ja nõunik, nt juriidiline ja kommunikatsiooninõunik. Veel on struktuuris esindatud hulk täidesaatvaid ja toetavad funktsioone, mis tegelevad siirmisoperatsioonide ettevalmistamise toetamisega. Olgu siin näiteks toodud väe- ja relvaliigi spetsiifilised planeerijad. Praeguse tüüpstruktuuri sobivust staabielementide ees seisvate ülesannete täitmiseks katsetatakse lähema aasta jooksul ning struktuuri reorganiseeritakse vajadusel spetsiifilisemaks.

T (Training)

Teadupärast jaguneb sõjaväeline väljaõpe individuaalseks ja kollektiivseks. NATO staabielementide põhitegevuseks selles domeenis kujuneb eelkõige VJTF üksuste kollektiivse väljaõppe toetamine. Praeguseks on teada lähema kolme aasta VJTF üksuste raamriigid ning see, missugused need üksused on ning missugust väljaõpet vajatakse. NFIU-de lõimimine asukohariigi rahvuslikesse õppustesse sõltub loomulikult nende väljaõppeürituste eesmärkidest. NFIU-d kui asukohariigis paiknevat NATO kehandit tasub edaspidi kindlasti tähele panna kui võimalust oma väljaõppeprotsessi elavdada.

M (Materiel)

Mingit erivarustust NATO staabielementide tegevuseks vaja ei lähe. Kasutakse staabitööks sobivat varustust, mis lubab staabielemendil tegutseda nii sise- kui ka vajadusel välitingimustes.

L (Leadership)

NATO staabielemendi ülem Eestis on kolonel Urmas Nigul, tema esimene asetäitja tuleb Suurbritanniast. Vaid Leedus paikneva NFIU ülem ei ole asukohariigist.

P (Personnel)

NFIU tüüpkoosseisus on 41 ametikohta, millest iga asukohariik täidab pooled. Ülejäänud ametikohti asuvad Tallinnas täitma meie liitlased Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Kanadast, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Ungarist.

F (Facilities)

NATO staabielemendi jaoks renoveeritakse eraldi hoone kaitseväe peastaabi linnakus. Renoveerimistööde lõpuni tegutsetakse ajutisel pinnal.

I (Interoperability)

Arusaadavalt peab NFIU olema koostöövõimeline. See tagatakse kõikide eelnevate valdkondade ühesuguse rakendamise abil. Teisisõnu – samad ülesanded täidetakse sarnase struktuuri abil, isikkoosseis on läbinud sarnase väljaõppe samal tasemel ning organisatsiooni rakendatakse sarnaste väljaõppeürituste läbiviimisel. Ülesannete täitmiseks vajalik varustus on olemas, juhtkond on määratud, ametikohad on mehitatud sobiva ettevalmistusega isikkoosseisuga, kellele on loodud ülesannete täitmiseks sobiv taristu. Seda nii tööruumide kui ka infotehnoloogia vahendite näol. Viimase valdkonna juures tasub märkida, et hulk side- ja tarkvaralahendusi tagab NATO tsentraalselt. See omakorda tagab veel ulatuslikuma koostöövõime. Eestis on NFIU põhilised koostööpartnerid seni olnud kaitseväe peastaap, staabi- ja sidepataljon ja toetuse väejuhatus ning see loetelu pole lõplik. NATO käsuliinis toimub koostöö eelkõige Kirdekorpusega, aga ka staabielementidega Lätis, Leedus, Poolas ning ühendväe juhatusega Brunssumis.

Mõned lisaselgitused

NATO staabielement on Eestis registreeritud kui iseseisev rahvusvaheline kehand, mille staatust reguleerivad nii Eesti kui asukohariigi õigusaktid kui ka NATO relvajõudude staatuse kokkulepe, rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatust käsitlev Pariisi protokoll ja omakorda neist tulenevad teised õigusaktid.

Nii EST NFIU kui ka teiste valmiduse tegevuskavast (RAP) tuleneva rakendamiseks eraldas vabariigi valitsus lisaraha, mistõttu ei mõjuta RAP-i meetmete rakendamine varem kavandatud tegevusi kaitseministeeriumi valitsemisalas.

NATO väestruktuuri osana jagunevad asutamise ja ülalpidamiskulud NFIU-sse panustavate riikide vahel. Konkreetsemalt on staabielemendi halduskulud Eesti kanda selles osas, mis puutub taristu ülalpidamist. Kõik riigid maksavad oma inimeste teenistusega seonduvad kulud ise.

Lõpetuseks

Selle artikli eesmärk oli eelkõige tutvustada NATO staabielementi nii palju kui võimalik, toonitades, et NFIU-de asutamine tõhustab koostööd liitlastega NATO kaitseoperatsioonide ja väljaõppeürituste ettevalmistamisel asukohariigis.

3. septembril ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg Vilniuses: „NATO ei otsi vastasseise mitte kellegagi, kuid NATO teeb kõik vajaliku selleks, et tagada oma liikmesriikide turvalisus. NATO sammud on seejuures kaitseiseloomuga, proportsionaalsed ja vastavuses rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega.“ Sellega saab vaid nõustuda ning NFIU-de asutamine NATO idatiiva riikide territooriumitele tõstab kokkuvõttes terve organisatsiooni valmisolekut selles regioonis.