TEST: Garmin naviseade nüviCam LM – miinustest hoolimata võib asendamatuks muutuda
Kui 15 aasta eest oli igas autos mingil kujul teedeatlas olemas, siis tänasel päeval leiad sa selle ainult vanaema 25 aastat vanas pühapäeval-korra-käin-turul tõllas, kirjutab Digitest.ee.
Ei, täna me ei hakka rääkima koraanipaksusest Euroopa teedeatlasest kindalaekas, vaid Garmini uuest multifunktsionaalsest autonavist, mis peaks koha kätte näitama nii mõnelegi nutiseadmele, vähemalt paberil.
Olgugi et minu igakuine liiklemine ei anna kokku sellist läbisõitu kui ühel endisel parlamendisaadikul, on mul olnud rõõmu liigelda enda jaoks täiesti tundmatutes kohtades.
Need on kohad, kus ei ole aega pikalt mõelda ning pead operatiivselt tegutsema, lähtudes naviseadmest tulenevast infost.
Lisaks kõnealusele naviseadmele olen katsetanud ka erinevaid rakendusi oma nutitelefonis, mistõttu on mõistlik tuua välja ka ühe ning teise platvormi plussid ja miinused. Igatahes, siirdume järgmise peatüki juurde, milleks on...
GPS või nutiseade, kummale panustada?
Eraldiseisev autonavi või nutiseade tuuleklaasil on täpselt samasugune küsimus, nagu küsida kumb on parem – Apple või Samsung, kumb oli parem – Canon või Nikon, Coke või Pepsi, 2140 või 2101. Ehk – niipalju, kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid arvamusi.
Samas on ka konkreetselt võrreldavaid omadusi, mida saab välja tuua ning mis tegelikult ka mõjutavad lõpliku valiku tegemisel.
Et siinkohal ülevaadet mitte liiga pikaks ajada ning triviaalsemate teemadega ekraanipinda täita, lasen vastava otsuse igaühel ise teha või loe Photopointi ajaveebis pikemat analüüsi.
nüviCam LM
~400 euro eest saaks ühe väga kvaliteetse nutitelefoni või kaks keskpärast autonavi. Miks siis üks Garmini GPS seade niipalju maksab, tekib põhjendatud küsimus.
Vastus on lihtne – lisaks autonavile on sellesse seadmesse integreeritud sõidukaamera, mis lisaks navigaatorile piiraks sinu vaatevälja.
Seadmel on ka Bluetooth ühendus, mis võimaldab nutiseadme kaudu erinevaid autojuhile vajalikke lisafunktsioone kasutada.
Garmin nüviCam on müügil erinevates variantides: LM on naviseade koos eluaegse kaardiuuendusega; LMT lisab eelnevale TMC liiklusinfo vastuvõtja; LMT-D lisab eelnevale DAB liiklusinfo vastuvõtja.
Liiklusinfo vastuvõtja kasulikkus tuleb välja just Lääne- ja Kesk-Euroopas ning Skandinaaviamaades sõites, Baltimaades kahjuks antud süsteemid kasutusel ei ole.
Riistvara osas ei saagi väga pikalt rääkida. 6-tollise ekraani peale võib 800 x 480 pikslit tunduda vähe, kuid päriselus ei ole sul autos aega üksikuid pildipunkte otsida.
Lisaks, arvestades tüüpilist vaatamiskaugust (~1 meeter) on kuvatav pilt suurepärane. Ekraan on klaasiga kaetud, mis omakorda tekitab mingil määral peegeldusi, kuid mahutundliku puutetundlikkuse saavutamiseks muud varianti veel ei ole.
Loomulikult toimib see suurepäraselt – õrn puudutus klaasil ning seade reageerib koheselt sisendile.
Koheselt hakkas naviseadme dokk meeldima – see kinnitub kindlalt tuuleklaasile ning nüviCam kinnitub magnetitega doki külge. Täpselt nagu MagSafe Apple'i seadmete juures – klõps ja paigas. See omakorda teeb iga kord eemaldamise ning tuuleklaasile tagasi paneku kiireks ja lihtsaks.
Garmin nüviCami peal on nupp, mis aktiveerib käsitsi videosalvestamise. Alumisel küljel jällegi kaks microSDHC kaardipesa ning microUSB liides arvutiga ühendamiseks.
Navigeerimine ja kaardid
GPS seadme keskmes on just navigeerimine ja kaardid. Kui need jäävad vajaka, siis pole antud seadmega midagi tarka peale hakata.
Garmini autonavide koha on mul aastate jooksul olnud nii mõnigi etteheide ning omajagu neid on ka siin seadmes olemas. Vaatame nüüd eri aspekte lähemalt.
Sihtkoha leidmine
Garmini naviseadet sisse lülitades kuvatakse suurelt “Kuhu” ning “Vaata kaarti”.
Esimene annab kasutajale võimaluse sisestada aadressi (alustades linnast / riigist, mis on minuarust natukene tagurlik lähenemine) või valida eelmääratud huvipunkti (k.a. kodu).
Just aadressi leidmine muutus mõnikord keeruliseks – sisestan linna, hakkan otsima tänavat ning seda ei leita. Valin siis üldotsingu ning kuvatakse kõik selle nimega tänavad, et avastada – ahaa, see piirkond on hoopis naabervalla all.
Garmin, TomTom ja muud navitootjad võiks õppust võtta Google Mapsi aadressiotsingust ning selle panna kvaliteedi verstapostiks – niimoodi veedaks kasutajad vähem aega sihtkohta otsides ning rohkem aega teel olles.
Hääljuhtimist võid küll üritada, kuid kui sa just perfektselt kõlavat inglise keel ei räägi, siis panusta pigem sõrmede osavusele.
Marsruudi planeerimine
Naviseadme seadistustes saab määratleda eelistused – kõige kiirem tee, kõige ökonoomsem. Vältida kruusateid või hoopis maksustatud teid.
See omakorda mõjutab naviseadme poolt soovitatavaid marsruute, mida antud sõidu jaoks soovitab.
Hea uudis on see, et kui naviseade ei taha kohe kuidagi sinu eelistatud marsruuti pakkuda, siis vahepeatustega saab lõpptulemust mõjutada.
See on küll natuke tülikas, kuid ainuke lahend, kuna Garmini naviseadmed on jätkuvalt äärmiselt jonnakad – nad peavad end kõiketeadjaks, olgugi et info on tihti natuke vananenud.
Paar negatiivset näidet kaartide uudsuse ja platvormi paindlikkuse kohta on just need kõige ilmekamad näited kitsaskohtade kokkuvõtmiseks.
Garmin pidas mind pikalt väikelaevnikuks või soomeheks siis, kui ma sõitsin Tartus Ringtee tänavalt üle uue silla Ihastesse.
Alles nüüd, novembri lõpus saabunud kaardiuuendus lisas silla, mis tartlaste elu on juba veebruarist saadik mugavamaks teinud. Võru maantee viimasest ehitusetapist ma parem üldse ei räägi.
Teiseks – järjekindlalt rumal ütleks ma sõidumarsruutide kohta. Alustan Tartumaalt sõitu vanematekoju Pärnumaale. Sisestan umbmäärase sihtkoha, kuna täpset aadressi Garmin ei tunnista.
Kiireim ja mugavaim on minna läbi Viljandi ning Vändra, kasutades otseteeks paar aastat tagasi renoveeritud Kergu-Pärnu-Jaagupi teed ning oledki lõpuks turvaliselt sihtpunktid.
Kui ma kasutan näiteks Google'i teenuseid või naviprogrammi Sygic oma nutitelefonis, siis näiteks Viljandi ringilt Viljandi peale pöörates arvestatakse veerandi minutiga uus teekond välja ning Viljandis Tallinna poole välja sõites toimub sama.
Enne, kui ma Pärnumaa piirile jõuan, on näha, et tee viib kenasti läbi Kergu ja Pärnu-Jaagupi teise maakonna otsa.
Mida teeb Garmin antud situatsioonis? Mine läbi Põltsamaa, Särevere, Suigu, Are ja alles siis saad Via-Baltica peale.
Keerates Tartu-Viljandi maantee peale karjub Garmin ümberpöördu või parempöördu järgmise tee pealt kuni Puhjani – sest nii on kiireim tee Tartu-Tallinn maanteele.
Peale Puhjat lepib olukorraga ning suunab mind Viljandi peale. Siis järsku tahaks suunata mind hoopis Kõpu ja Kilingi-Nõmme peale. Ei, ma jätkan järekindlalt sõitu Vändra suunas.
Poolel teel Garmin leebub ning ei karju enam, et ma peaks ümber pöörama. Pärnu-Rakvere maanteel olles keeraks Kergu peale ning võtaks suuna Pärnu-Jaagupile.
Jälle karjutakse minu peale – pööra ümber. Pööra vasakule. Mine tagasi. Mine ikka läbi Suigu ja Are. Ei, ma ei taha sinna minna. Jätkan tuttavat teed, mis on korralik ning paar aastat tagasi renoveeritud. Garmin ütleb, et ma olen kruusateel ning pööraks vasakule, teeks veel suurema ringi.
Jätkan jonnakalt sõitu, kuni Pärnu-Jaagupi külje all lõpetab naviseade mu ahistamise ning suunab lühemat teed pidi Via-Baltica peale. Oh, lõpuks rahu majas ning saab seadmelt ka normaalset infot.
Kolmandaks – nagu ma väga detailselt välja tõin, tänu liiga aeglastele kaardiuuendustele on mõnikord raske naviseadet 100% usaldada või tõsiselt võtta.
Antud situatsioonis olen ma leppinud sellega, et vajadusel kontrollin aadressi arvutis/telefonis üle ning vajadusel teen marsruudile vastavad korrektuurid juba enne sõitu, kasutades vahepeatuse funktsiooni.
Tihedas liikluses olles
Tallinnas ja Tartus, kus liiklus on tihedam ning sõiduradu ühes suunas rohkem, tuleb väga kasuks sõiduridade abi funktsioon.
Kahjuks ei ole Maarjamaal kasutusel PhotoReal-ristmike eelvaade, kuid õige rea peale suunab see kenasti juba varakult ära.
Jah, seda Google navirakendused teha ei oska. See omakorda hoiab võõras linnas närvesöövad situatsioonid ära, kuna saad varakult õigesse sõiduritta võtta.
Samas võiks Garmin jagada pea 400 eurose seadmega automaatselt kiiruskaamerate asukohti, kuid kahjuks pead sa selle funktsionaalsuse eest eraldi raha välja käima.
Lisaks ei ole neil kasutusele võetud ühtegi süsteemi, mis kuvaks kasvõi minimaalset liiklusinfot siinkandis – olgu selleks siis suletud tänavad või suuremad teetööd.
Kohale jõudes
Google Mapsi funktsionaalsus tekitas algselt elevust – sihtkohta jõudes näidati kus suunas asub soovitud maja – et sa ei peaks valelt poolt tänavat majanumbrit otsima.
Garmini omapärane lahendus - Garmin Real Vision – kuvab sõidukaamera pilti naviseadme ekraanil ning näitab täpselt ära, kus su sihtkoht asub.
Kui sa seda varem kasutanud pole, siis ei oska sest ka puudust tunda. Igapäevaselt seda kasutades osutub jällegi suureks mugavuslahenduseks, mida üha enam hindad.
Tihti lõppeb naviseadme karjumine hääljuhiste ajutise keelamisega või GPSi üleüldise vaigistamisega. Paar tundi kuulata “soorita ümberpöörd” juttu ei ole üheski aspektist tolereeritav.
Kaardid
Garmin kasutab vaikimisi City Navigator NT kaarte, mis saavad umbes 2 korda aastas uuendusi.
Osa uuendusi tuleb kiiremini, osa aeglasemalt ning Maarjamaad puudutav info, nagu eelnevalt kirjeldatud, ei ole alati kõige asjakohasem.
Soovi korral saad kasutada Regio kaarte, kuid lisaks 35eurosele algsele investeeringule tuleb teha lisaväljaminekud iga uuenduse puhul.
Õnneks on Garmin Expressi kasutamine arvutis mugav ning samamoodi ka kaartide ja keelte haldamine. Uute uuenduste kontrollimiseks ei pea ka GPS-seadet autost välja võtma – kui uuendused saadaval, siis programm sellest ka teavitab.
Artikli kirjutamise ajal sai nüviCam torgatud arvuti taha ning vaatasin üle nimekirja parandustest, mis paar nädalat tagasi kättesaadavaks tehti.
Parendatud funktsionaalsused, töökindlused, uuendatud kaardid jne jne. Ehk eelpool mainitud uuenduste vajakajäämine nüviCam-seeria puhul kohe kindlalt ei kehti.
Sõidukaamera: silm, mis eales ei pilguta
Sõidukaamerad hakkavad üha enam populaarsust koguma. Kui Suurbritannias on sõidukaamerat kasutades kindlustusmaksed väiksemad ja meie idanaabri juures sõidukaamerata sõitmine hullumeelsus, siis Maarjamaal kasutatakse seda rohkem Tallinn-Tartu maanteel vähemmõistlike juhtide filmimiseks ning YouTube'i riputamiseks.
Siiski, selle asemel, et kasutada GPS seadet ja sõidukaamerat samaaegselt niigi piiratud pinnal nagu tuuleklaas, on üha mõistlikum need kaks ühte kokku panna.
Sedasi saab tuua ka naviseadmed uuesti populaarsete, päevakorras olevate vidinate hulka. Garmin on siinkohal üks esimesi, kes sellele pihta sai.
Nagu sõidukaamerale kohane, on Garmini nüviCam varustatud gürosensoriga. See omakorda võimaldab automaatselt õnnetuse hetke tuvastada ning video mälukaardile püsivalt salvestada.
Nimelt hoiab kaamera teatud videolõigu sisemälus, kuid vastava käsuta neid mälukaardile ei talletata.
Viimaseks ongi kaks võimalust – õnnetusjuhtumi tuvastus või kaamera peal olevat salvestusnuppu vajutades. Komplektis olev 4 GB microSDHC mälukaart võib salvestada kuni 45 minutit FullHD videot.
Soovi korral saab kaamerasse sisestada kuni 64 GB mälukaardi, et luua kasvõi aastatepikkune videoteek kaasmaalaste rumalusest.
Automaatne õnnetusetuvastus kusjuures toimib päris korralikult – äkkpidurdus teele astunud kähriku pärast aktiveeris automaatse õnnetusjuhtumi salvestuse – mõned minutid enne õnnetust kuni õnnetuseni hetkeni oli kenasti talletatud mälukaardil.
Siinkohal on ka kaks mugavusfunktsiooni – autokaamerat saab panna ka salongihelisid salvestama, et luua selge audiovisuaalne pilt.
Tänu väikesele siseakule ja foto salvestamise funktsioonile saab nüviCamiga talletada ka välised kahjud autole, et neid hiljem kindlustusele või politseile esitada.
Kuna kaamera vaatesuund on muudetav, siis saab naviseadme ikkagi juhi vajadustest lähtudes tuuleklaasile kinnitada.
Ohutusabid autojuhile
Tänu ettepoole vaatavale autokaamerale seadme sees on nüviCamil paar päris head lisafunktsiooni, mis muidu jäävad uuemate autode kallimate varustuspakettide sisse.
Esiteks – kokkupõrkehoiatus. Kui sõidukiirus on üle 50 km/h, tunnis, siis naviseade arvestab sinu kiirust, eessõitva auto kiirust/vahemaad ning vajadusel kuvab punase hoiatuse ekraanil.
Kahjuks on linnas sõites kiirused enamasti madalamad, kuid maanteesõidul võib teinekord täitsa kasuks tulla.
See ei ole küll võrreldav Tesla või Porche süsteemidega, kuid 15 aastat vana VW jaoks ei ole tehase poolt ühtegi analoogset lahendust ette nähtud...
Teiseks – sõidurealt kõrvalekaldumise hoiatus. Sõidukaamera võimaldab tuvastada auto asendit sõiduraja suhtes ning hoiatada, kui sa hakkad sõidurajalt kõrvale kalduma.
Antud lahendus toimub enamus ajast korrektselt, kuid 100% töökindlust ei saa loota tänu kaamera kehvale asukohale.
Nimelt jättis mõnikord nüviCam mind hoiatamata ning järjepidevalt karjus minu peale möödasõite tehes, teinekord ka reavahetuse ajal.
Vajadusel saab juurde osta ka juhtmevaba tagurduskaamera, et parkimine mugavamaks teha. Kahjuks ei kuva see ~170 eurone kaamera pimedas nurgas asuvaid autosid ning õnnetusjuhtumi korral talletatakse ainult esikaamera info.
Bluetoothi kohta
Ühest küljest peetakse Bluetooth-ühendust vähetähtsaks, kuid ma võin siinkohal välja tuua nii mõnegi väga olulise aspekti, miks nutiseade peaks autonaviga ühenduses olema.
Esiteks – käed-vabad kõned. Ei ole vaja eraldi peakomplekti kõnede tegemiseks, vaid saad kasutada naviseadet.
Kuna Garmin toetab nii telefoniraamatule ligipääsu kui käed-vaba kõne protokolli, siis kontakti otsimist või numbri valimist saad teostada otse naviseadmes.
Samamoodi kuvatakse sissetuleva kõne puhul info ka naviseadme ekraanil.
Eriti suureks mugavuseks pean ma automaatset kõne suunamist naviseadmesse – lähen autosse, panen nüviCami vooluvõrku ning hetke pärast on Bluetooth ühendus loodud / kõne ümber suunatud.
Loomulikult, kui autos peaks olema teisi, siis vajadusel saab telefonist paari sõrmeliigutusega kõne ju nutiseadmesse tagasi tuua.
Miinusküljena võib välja tuua naviseadme natuke kehvema mikrofoni – suuremas autos, kus naviseade asub juhist natuke kaugemal, peab teinekord häält tõstma et teine pool sind korralikult kuuleks.
Teiseks positiivseks aspektiks saab jällegi lugeda sihtkoha / huvipunkti sisestamist nutiseadmest. Sest telefonist käivad asjad kiiremini, kui GPS seadme ekraanilt.
Kokkuvõtteks
Siis, kui erinevad nutitelefonide rakendused söövad üha agaramalt GPS-seadmete tootjate turuosa, leidis Garmin meetodi tuua end tagasi päevakorda.
Mitte, et Garmin oleks ainuke või esimene, kes pakuks sõidukaamerat oma naviseadmes – pigem selles, et Garmin pakub esmaklassilist naviseadet koos nutitelefoni ühenduse ning autokaameraga. Seda kõike ühes seadmes koos.
Jah, see omakorda on toonud teatud miinuskülje esile – just kõrgemapoolne hind. Paljude potentsiaalsete huvitujate jaoks on ligi 400 eurone hinnasilt lõplikuks stoppmärgiks.
Samas, seda seadet soetades ei ole muud võimalust kui rahule jääda. Teatud kitsaskohad just kaardiuuenduste osas ning marsruudi jooksva muutmise osas võivad esmalt närvidele käia, kuid samad kiirelt õpid nendega ka toime tulema.
+ Suur ja selge ekraan
+ Selged ja valjud hääljuhised
+ Integreeritud autokaamera
+ Bluetooth-ühendus & käed-vaba kõne tugi
+ Ülimugav tuuleklaasi kinnitus
- Kõrge hind
- Marsruudi planeerimine & ümberjuhatamine
- Kiiruskaamerate info puudumine
- Ohutusabi funktsionaalsus & töökindlus
Veetes igapäevaselt palju aega autoroolis või tehes igakuiselt pikki väljasõite, oskad sa hinnata nutiseadmest eraldiseisva navilahenduse mugavust.
Garmin nüviCam LM üritab seda kasutajale pakkuda võimalikult kvaliteetses, võimalikult funktsionaalses vormis.
Jah, sellisel pikkade traditsioonidega tootjal on teatud aspektid muutnud tänapäevases maailmas kergeks kitsaskohaks, kuid see ei pruugi muutuda kaalukeeleks.
Suuremaks väljakutseks võib kujuneda hoopis TomTom või Magellan navide kasutajate ülemeelitamine võõrale platvormile.
Kena kuu vältel igapäevaselt seda naviseadet kasutades ning mitu tuhat kilomeetrit maha sõites on sest raske lahku minna – muutus autos vaat et asendamatuks abimeheks ning julgen seda soovitada teistele, vaatamata teatud kitsaskohtadele.
Garmin nüviCam LM Photopointis 379 € (tavahind 419 €)
Garmin nüviCam LMT Photopointis 389 € (tavahind 429 €)
