Globaalse džihaadi arhitekt Süüriast: Abu Musab al-Suri

2014. aastal hukkus Süürias Aleppos enesetapurünnakus veteranist ekstremistlik islamivõitleja Abu Musab al-Suri.¹ Süüria päritolu al-Suri nimi on enamikele eestlastest tundmatu, kuid tema verist pärandit terroriaktide kujul teavad paljud.

Ilmus ajakirjas Sõdur 5/2015

Et mõista Euroopas toimepandavaid islamist ajendatud terroriakte, ei piisa terrorirünnakute täidesaatjate tundmisest, vaid esmajoones tuleb mõista terroriaktide taga seisvat ekstremistlikku mõttemaailma ja islamistlikku ideoloogiat. Ka meie peaksime tundma õppima salafistliku islami sõjalist külge, sest statistika tõendab, et individuaalsete ja väikesemahuliste terrorirünnakute arv Euroopas on tõusuteel.²

Salafistlik esiterrorist Abu Musab al-Suri kavandas terroriakte Euroopas juba aastaid tagasi. Al-Suri oli oma eluajal terroriaktidele innustav pühendunud õpetlane, kes haris aastakümneid tervet uut terroristlikku koolkonda. Tänu Brynjar Lia raamatule „Architect of Global Jihad: The Life of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“ on meil võimalus süüvida selle ekstremistliku sunnimoslemi mõttemaailma, tuues välja meie ühiskonna jaoks haiglase, kuid tema jaoks täiesti normaalse, eelkõige kohustusliku massimõrvadele ajendava terrorismi strateegia koos globaalse džihaadi ideoloogiaga.

Igaüks võib saada pühasõdalaseks

Al-Suri uue generatsiooni globaalne džihaad ärgitab moslemeid, eriti sunniitidest moslemeid, võtma maha kaitseriivi ja julgustab neid radikaliseeruma, et pidada geograafiliste piirideta individuaalset püha sõda.

Abu al-Suri moto „Vastupanu on islami rahvaste lahing, mitte eliidi lahing“³ toob välja tema idee, et võitlus toimub igal ajal ja igal pool, kus pühasõdalasel seda teha on võimalik. Igaüks võib saada pühasõdalaseks. Selline ideoloogia paistab olevat pöördepunkt ekstremistlikus islamistide pühas sõjas, kus tugev usk jumalasse on küll fundamentaalne, kuid pühas sõjas siiski teisejärguline. Al-Suri tõi esile läänemaailma sõjapidamise teooria, doktriini, väljaõppe, ettevalmistuse ja operatsiooni turvalisuse, mis on nüüdseks lisatud al-Suri välja töötatud strateegia hulka ja peab otsustama sõjalise operatsiooni või kampaania lõpptulemuse, jättes traditsioonilise paastumise ja palvetamise tagaplaanile. Abu al-Suri teooria realiseerumisest annab märku 2014. aastal Prantsusmaal vastu võetud uus terrorismivastane seadus, mis sätestab 150 000 € rahatrahvi või 10-aastase vangistuse, kui süüalune on planeerinud, ette valmistanud individuaalset terrorirünnakut või selle korraldanud.⁴

Äärmusluse levitamise ennetamiseks Eestis ei piisa ainuüksi õiguskaitseasutuste poolsete meetmete rakendamisest – vaja on suurendada ühiskonna teadlikkust vihkamist ning vägivalda propageeriva äärmusluse ohtlikkusest.

Eesti terrorismivastase võitluse põhialused 2013

Abu al-Suri operatsiooni kontseptsioon erineb täielikult traditsioonilisest Al Qaeda kontseptsioonist, sest tugineb ilmalikule lähenemisele. Ilmalikkus ja adaptsioon on võtmesõnad uue generatsiooni džihaadi teostamisel. Nn Nintendo generatsiooni moslemid mõistavad Abu al-Suri õpetust hästi ja on seetõttu seda kuulekalt järgima asunud.

Ilmaliku džihaadi teke

Abu al-Suri oli üheaegselt nii teoreetik kui ka praktik. Näiteks pidas ta juba 1989. aastal Afganistanis väljavalitud noortele araabia pühasõdalastele loengusarja, mis kandis pealkirja „Terrorism on kingitus“ (al-irhab malakah)⁵. Aastakümneid tegutses Abu al-Suri isehakanud õppejõuna nii Süürias kui ka Afganistanis.⁶ 1983. aastal rändas ta immigrandina Prantsusmaale ja veetis Euroopas 15 aastat.⁷ Ta elas aastaid Hispaanias ja aastatel 1994–1997 Suurbritannias nn Londonistanis, kus organiseeris koos teiste eksiilis olevate ekstremistlike islamivõitlejatega uusi terrorirakukesi.⁸

Erinevalt ülejäänud islamiekstremistidest saavutas Abu al-Suri märkimisväärse strateegilise edu, sest eiras traditsioonilisi Al Qaedale normiks saanud islamistliku sõjapidamise dogmasid. Sellise tegevuse tulemusena suutis ta muuta uue generatsiooni sunnimoslemitest ekstremistide mõttemaailma, näidates neile kätte salafistliku⁹ suuna ja ärgitas traditsioonilise džihaadi asemel korraldama globaalset džihaadi. Järgnevatel lehekülgedel keskendun ma Brynjar Lina raamatus välja toodud Abu al-Suri tähtsamatele märkmetele ja analüüsin tema õpetusi, kirjeldades spetsiifiliselt tema disainitud globaalse džihaadi põhjusi Euroopas.

Terroriteooria

Abu Musa’ab al-Suri seletab oma õpetuses lahti juba toimunud ja tulevikus toimuvate religioonist ajendatud terrorirünnakute anatoomia. Ta toob välja otsesed seosed Euroopas aset leidnud terrorirünnakute ja nendes riikides elavate moslemiimmigrantide vahel. Abu al-Suri terrorismi strateegia üks osa on Euroopasse pagendatud sunniitidest moslemite „ümberprogrammeerimine“ terrorirünnakuid sooritama ja ta selgitab, miks terrorismi tuleb viljeleda kogu maailmas, kaasa arvatud Euroopas.

Brynjar Lia kirjeldab religioonist ajendatud terrorismi põhjuseid lühidalt ka oma raamatus. Aastatel 1995-1996 USA juhitud terrorismivastase võitluse tulemusena kaotasid araabia-afgaani islamiekstremistid üle kogu maailma oma pelgupaigad. Nad kasutasid ära võimaluse immigrantidena Euroopas, eriti Suurbritannias ja Skandinaavias, kuid ka Kanadas ja Austraalias kanda kinnitada. Sageli kiusas nende endi sõnul „režiim neid poliitiliselt taga“, aga selle vastu olid nad eurooplaste teadmata juba varem ekstremistlikku püha sõda pidanud .¹⁰ Abu al-Suri toob siinkohal eriti esile Suurbritanniat ja Skandinaaviat (Rootsi, Holland, Taani), kus tema sõnul hakati levitama džihaadi ideoloogiat, sest ekstremistidest pühasõdalased said siin ära kasutada nõrka julgeolekukeskkonda ja nende riikide heaolu.

Uurimustööde, teatmike, foorumite, seminaride, loengute, konverentside, audio- ja videosalvestuse abil puhkes ekstremistliku džihaadi levitamine sõna otseses mõttes globaalselt õitsele ja ületas efektiivsuselt sama töö araabia islamistlikus maailmas.¹¹ Džihaadis toimus teaduslik revolutsioon, kuhu Abu al-Suri andis märkimisväärse panuse. Ta mõistis, et regionaalsed, salajased ja hierarhilised džihaadi organisatsioonid olid ebaõnnestunud, samas kui detsentraliseeritud üksused, individuaalne džihaad avatud rindel (jihad al-jabahat al-maftuhah) on olnud üle kogu maailmas edukas.¹²

Tähtis on mõista, et Abu al-Suri disainitud uue generatsiooni globaalne džihaadi erineb traditsioonilisest Al Qaeda sõjapidamisest ja seda järgivad nüüdseks vaatamata oma eesmärkide erinevusele nii Al Qaeda kui ka ISIS. Süvenedes süürlase Abu al-Suri õpetustesse ja vaadates üha sagedamini toimuvad terrorirünnakud Euroopas, võib leida palju seoseid tema juhiste ja toimunud terrorirünnakute vahel, mille eest võtavad sageli vastutuse sunniitidest salafistid.

Religioonist ajendatud terrorirünnakud jätkuvad tõenäoliselt ka tulevikus ja Euroopa riigiisad on tegelikult suures segaduses, sest nad ei näe probleemile rahuldavat poliitilist lahendust. Euroopas vaba liikumist võimaldavas Schengeni ruumis on keeruline leida vasturohtu Abu al-Suri terroristrateegiale ja -ideoloogiale, sest ka terroristid saavad vabalt ringi liikuda. Näiteks tappis 2014. aasta 20. detsembril Süüria konfliktis osalenud Prantsuse kodakondsusega alžeerlane Belgias Brüsseli Juudi muuseumis neli inimest. Samal päeval sisenes Prantsusmaal Joué-lès-Tours’i politseijaoskonda islamistlik terrorist ja pussitas relva hankimise eesmärgil kolme politseinikku. Mõlemad rünnakud olid ajendatud terroristide propagandast ja (Abu al-Suri kirjeldatud) modus operandi’st.¹³

Abu al-Suri ideoloogia ärgitab noori moslemeid osalema globaalses džihaadis. Europoli 2015. aasta statistika alusel oli religioonist ajendatud terrorismiga seotud arreteeritute vanus EL liikmesriikides 90% ulatuses alla 40 eluaasta. 44% arreteeritutest olid alla 25-aastased isikud. Võrreldes 2013. aastaga on 2014. aastal kahekordistunud alla 25-aastaste osalemine terrorismiga seotud sündmustes, mis on peamiselt seotud Süüria konfliktipiirkonda sõitmisega.¹⁴ Seega näitab praktika, et ekstremistliku džihaadiga on seotud kahekümnendates eluaastates mosleminoored, kes võivad tulevikus džihaadis osaleda, seda kirjeldab Abu al-Suri järgnevatel lehekülgedel.

„Terrorism on religioosne kohustus …

… ja mõrv on prohvetlik traditsioon“¹⁵, õpetab Abu al-Suri. Uue ja vana džihaadi kontseptsiooni erinevusi on kirjeldanud Brynjard Lia oma raamatus „Architect of Global Jihad: The Life of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“. Selles 500-leheküljelises uurimuses heidab ta valgust Abu-Musa’b al-Suri raamatule „The Military Theory of the Global Islamic Resistance“. Tegu on terroriõpetlase elutööga, mis kujutab endast katset juurutada uut pühasõja pidamise filosoofiat.

Abu al-Suri suurimaks saavutuseks võibki lugeda ilmaliku mõttelaadi sissetoomise traditsioonilisse islamistlikusse džihaadi, mis lubab džihaadi käsitleda globaalse islamistliku vastupanuvõitlusena. Abu al-Suri nõustus, et Lääs domineeris aastakümneid traditsioonilisel lahinguväljal, kus pühasõdalased olid vähemuses nii võitlejate arvu kui ka lahingujõu poolest. Aastatel 1963–2001oli džihaad strateegilisel tasandil ebaõnnestunud ja seda mitmes aspektis. Džihaadi sõjalise läbikukkumise põhjustas piisava salastatuse puudumine, mille tagajärjena info lekkis ja paljastatud organisatsioonid saadeti laiali. Ebaõnnestus ka ekstremistlik agitatsioon, kuna ei suudetud mobiliseerida islamiusulisi rahvaid. Läbi kukkus moslemite ideoloogiline harimine, kuna ei suudetud tagada salafistliku hariduse andmise salastatust. Kõik see põhjustas üldise poliitilise läbikukkumise, sest eesmärke ei saavutatud.¹⁶

Abu al-Suri mõistis eelmainitud piiravate tegurite toimet, sest oli ise aastakümneid pühendunud võitleja olnud. Praktilised kogemused andsid talle hea raamistiku tuleviku džihaadi väljakujundamiseks.¹⁷

1991. aastal kutsus Abu al-Suri oma kirjutises „Global Islamic Resistance: The Military Theory of the Global Islamic Resistance Call“ üles ammutama teadmisi läänemaailma partisanisõjapidamisest ja -kogemusest. Juba siis toonitas al-Suri globaalse islamistliku vastupanu vajadust, propageerides läänemaailma vastu globaalset terrorikampaaniat, mida viivad läbi detsentraliseeritud ja mittehierarhilised terrorivõrgustikud.¹⁸

Oma uut õpetust jagas Abu al-Suri Talibani Afganistanis asuvas õppelaagris, kuhu saabusid ka õpilased Euroopast. Loengutes käsitles ta spetsiifiliselt terrorismi Euroopas, kus NATO liikmed Suurbritannia ja Prantsusmaa toodi välja kui prioriteetsed sihtmärgid.¹⁹ Al-Suri paljuski ilmalikud ideed leidsid algul Al Qaeda islamistlike võitlejate seas vastuseisu ja neid ei võetud kuni 2004.-2005. aastani omaks.

Pärast Madridi ja Londoni bussides aset leidnud terroriakte kuulutasid Hispaania ja Ameerika Ühendriigid üldsusele, et Abu al-Suri on oletatavasti uue põlvkonna džihaadi arhitekt.²⁰ Demokraatiat ja kultuurilist tolerantsust normiks pidavad eurooplased ei saanudki ilmselt aru uut tüüpi terrorismi sünnist oma riikides ja et just nemad ise tegid rahvusvahelises meedias Abu al-Surile parima meediakampaania.²¹ Meedia oli teinud Abu al-Suri kuulsaks pühasõdalaseks ja tutvustanud teda Euroopas elavate nn Nintendo generatsiooni noortele islamivõitlejatele. Sellised džihaadist huvitatud noored avastasid nüüd Abu al-Suri ideoloogia internetis, vaid kahe hiireklõpsu kaugusel.

Ilmalik vs. traditsiooniline islamistlik mõtteviis

Al Qaeda mõtteviis lähtub eelkõige fundamentaalsest religioonist ja dogmadest, kus juhiseid sõjapidamiseks tõlgendab religioon ja koraan, Inshallah ehk kui Allah soovib, siis ollakse edukad. Abu al-Suri aga läheneb džihaadile ilmalikust vaatenurgast, selle põhjuseks võib pidada tõsiasja, et Abu al-Suri sai aru läänelikust ühiskonnast laiemalt ja sellest, kuidas läänemaailm sõdib. Oma raamatus „The Call to Global Islamic Resistance“, mis sõnastab tuleviku pühasõdalaste strateegiad, rõhutab ta organiseerimata rakukeste olemasolu ja liidriteta džihaadi.²² Abu al-Suri propageerib läänemaailmas sellist terrorismi, mille tagajärjel on arvukalt hukkunuid ja kasutatakse ka massihävitusrelvi.²³ Selline lähenemine eristabki Abu al-Suri Al-Qaeda traditsioonilisest käitumisest. Kuidas ta sellise mõtteviisini jõudis?

Abu al-Suri ei lasknud ennast religioossetest dogmadest piirata, sest dogma, et edu saavutatakse vaid Allahi tahtel, jättis kahe silma vahele operatsioonideks vajaliku sõjalise planeerimise. Al Qaeda maailmavaate järgimine ei võimaldanud tegeleda mõtestatud sõjalise väljaõppe, operatsioonide planeerimise ja ettevalmistamisega. Religioosetest dogmadest lähtumine, lühike kolmeastmeline sõjaline väljaõpe ja Arnold Schwarzeneggeri filmidesse sobiv võitlusviis²⁴ vähendas juba eos Al Qaeda terrorirünnakute edukust. Ainus Al Qaeda suuremastaabiline ja edukas terroriakt toimus Ameerika Ühendriikides 11. septembril 2001.

Seevastu al-Suri teadis väga hästi läänemaailma tugevaid külgi. Oma raamatus „Call for Worldwide Islamic Resistance“ kirjutab al-Suri, et vastane peab ennast ülekaalus olevaks igas aspektis – sõjaliselt, tehnoloogiliselt, poliitiliselt, majanduslikult, samuti meedia, julgeoleku ja kultuuri valdkonnas.²⁵

Tuginedes eelmainitule otsis al-Suri välja läänemaailma nõrgad küljed. Al-Suri sai aru, et Euroopa oli ja on harjunud pidama terrorismivastast võitlust moslemitest kohalike vastu vaid kusagil mujal, mitte aga sõdima oma riigi moslemitest immigrantide vastu, kellest on saanud Euroopa riikide kodanikud.

Religioon oli Al Qaeda pühasõjale suur takistus. Abu al-Suri võttis üle kõik informatsiooniajastu eelised ja lasi internetil võitluselt eemaldada geograafilised piirangud. Ta laadis oma õpetused üles Youtube’i ja need on siiani kõigile vabalt kättesaadavad. Interneti vahendusel õpetas ta Al Qaeda liikmeid ka 2000. aastal Afganistanis. Ta tegi oma kirjutised avalikuks inimestele, kes otsisid vastuseid, kuid kartsid teistelt küsida ja nii ühendas internet vennaskonna!

Uus lähenemine sõjapidamise juhtimises, strateegias ja väljaõppes

Abu al-Suri ilmalik lähenemine võimaldas tal vältida terrorikampaaniate õnnestumise või ebaõnnestumiste kohta vastusete otsimist koraanist nagu Al Qaeda liidrid olid seniajani teinud. Abu al-Suri tegi kannapöörde ja hakkas tegelema akadeemilise uurimustööga. Ta mõistis, et läänelikus sõjapidamises sõltub sõjaline edu planeerimisest ja ettevalmistustest ning eduvõimaluse tõenäosust ei jäeta lihtsalt jumala hooleks. Al-Suri koondas läänemaailma teadmised partisanisõjast, rahvusvahelisest julgeolekust ja jõupoliitikast, kujundades nende alusel muljetavaldava doktriini detsentraliseeritud džihaadist.²⁶

Abu al-Suri sõnul tuleb Ameerika Ühendriikide agressiooni ja rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemise tingimustes kasutada džihaadis salajasi väljaõppemajasid ja mobiilseid harjutuslaagreid.²⁷ Ta kirjeldab oma visiooni väljaõppe kohta selliste märgusõnadega nagu „tahe, ettevalmistus, teostus“²⁸, mitte aga „palveta, paastu, teosta ja jää jumala peale lootma“.

Kokkuvõttes on Abu al-Suri mõte briljantselt lihtne – globaalne individuaalne džihaadi algab iga moslemi kodust ja rünnata saab igal pool, kusjuures ründaja valib ise rünnaku aja, koha ja vormi.

Uus organisatsioonistruktuur, tegevus ja suhtlus

Abu al-Suri toonitab oma programmis „The Global Islamic Resistance Call“ terrorirakukeste tegevuse täielikku detsentraliseeritust, kutsudes seda süsteemiks, mitte organisatsiooniks. Oma džihaadikogemusele tuginedes on ta kujundanud n-ö kolme ringi üksused.

Esimene ring koosneb tsentraliseeritud üksustest, teine detsentraliseeritud üksustest ja kolmas üldistest üksustest. Abu al-Suri kirjeldab, kuidas detsentraliseeritud rakukesed viivad läbi individuaalseid tegevusi, olles üksteisest täielikult eraldatud, kuid ühise eesmärgi, nime, programmi, vaadete ja väljaõppemeetoditega.²⁹ Selline organisatsiooniline ülesehitus on täiesti uudne. Abu al-Suri ei tea täpselt, kuidas oma teooriat praktikas rakendada, seega mainib ta lühidalt, et „ma loodan, et see visioon töötab …“³⁰.

Nüüdseks on tema visioon uudsest võitlustaktikast praktikas rakendunud. Abu al-Suri kirjeldatud üksikisikute läbi viidud terroriaktid ja väikeste detsentraliseeritud gruppide rünnakud on sagenenud ja muutunud nii Al Qaeda kui ka ISIS-e jaoks toimivaks modus operandi’ks. Europol nendib aruandes TE-SAT2015, et selliste rünnakute põhjus võib olla soov lääneriikidele kätte maksta sõjaliste operatsioonide eest islamimaades.

Kolme ringi üksuste kontseptsiooni juurde tagasi tulles märgib Abu al-Suri, et tsentraliseeritud ring peab oma sõnumit tootma, juhendama, nõustama ja edastama meedias ehk tegelema infosõja ja psühholoogiliste operatsioonidega. Teine ring koosneb mobiilsetest meeskondadest, kes on füüsiliselt koos ja õpetavad välja kolmanda ringi avatud rinde sõdalasi. Kolmas ring tegeleb ainult otsese sõjategevusega. Lahendust nõuab järgmine küsimus: detsentraliseerida saab inimesi, kuid kuidas detsentraliseerida logistikat? Abu al-Suri on selle lahendanud vastavalt vastupanu üksuste operatsiooni kontseptsioonile: igal üksusel on autonoomne finantssüsteem, mille tuluallikad on sõjasaak ja annetused.“³¹

Globaalse islamistliku vastupanu üksused

Abu al-Suri mõtleb avatud rinde all eelkõige moslemivõitlejaid, kes regioonis avalikult tegutsevad ja kel on ühendus baaslaagritega. Nad võitlevad vastasega avatud rindel või teevad piirkondlikku partisanisõda.³² Abu al-Suri sidus oma uue sõjalise avatud rinde teooria moslemitest immigrantidega, kes on tema teooria kohaselt potentsiaalsed uue generatsiooni pühasõdalased. Teadupärast on Al Qaeda džihaadil tuginenud traditsiooniliselt vaid islamimaailma riikide moslemitele.

Abu al-Suri aga toob pildile kõik moslemitest immigrandid kogu maailmas. Eriti rõhutab ta Euroopa moslemitest immigrantide olulisust, „sest Euroopas on juba märkimisväärne moslemikogukond, mille arvukus ületab 45 miljonit. /…/ Euroopa on eriline, sest asub araabia ja islamimaailma vahetus läheduses ...“³³

Abu al-Suri toob ka välja kõige tähtsamad sihtmärgid, keda või mida vastase kodumaal rünnata: poliitilised ja sõjaväelised juhid, lennujaamad, sadamad, sillad, turismikeskused, sõjaväebaasid, meediakeskused, Jeesuse järgijate keskused, valitsusinstitutsioonid, julgeoleku- ja luurekeskused ning tsiviilisikud.³⁴

Samuti nimetas ta nn pehmeid sihtmärke, mida moslemitest tsiviilvastupanuvõitlejad saavad rünnata, täites sellega džihaadi ja vastupanu kohust ning toetades sellega kaudselt relvastatud pühasõdalasi, kas või näiteks süüdata metsi kuumadel suvekuudel.³⁵ Kaost peab külvama igal pool, nii otsene kui ka kaudne terror, sabotaaž ja õõnestustöö on lubatud ja lausa nõutav.

Iga moslem pole radikaal, iga ekstremist terrorist ega sunnimoslem salafist, kuid Abu al-Suri määratluse järgi saab terroristiks mitteolemine ja salafistide mittetoetamine šiiiamoslemitele saatuslikuks. Terrorismist hoiduvad moslemid on määratud hukule, eriti kui nad teevad koostööd läänemaailmaga.

Avatud rinde teooria

Abu al-Suri toob välja kolm strateegilist valdkonda, milles avatud rinde džihaadi teooria peab edu saavutama – geograafia, elanikkond ja poliitika.

Geograafiline eeltingimus tähendab seda, et islamistide tegevust peab olema võimalik varjata ülekaaluka vastase eest, võimaldades pidada partisanisõda. Sellist partisanisõda saab pidada regioonides, kus juba on suur moslemi kogukond, mis sunnib vastast terrorismivastase võitluses otsima nõela sellisest heinakuhjast, mis omakorda asub heinakuhjade meres. Terrorirünnakute analüüs näitab, et isegi lähedased ei tea sageli terrorirünnakut kavandava noore moslemi ekstremistlikku mõttemaailma ja kavatsust. Oma tegelikku palet näidatakse alles siis, kui selleks on sobiv hetk ja valmisolek individuaalne operatsioon ehk nn amaliyyat fardiyyah läbi viia.“³⁶ Nii juhtus näiteks 2014. aastal Prantsusmaal Nantes, kus terrorist sõitis mahtuniversaaliga jõululaadal toimetava rahva sekka, tappes ühe ja vigastades ühtteist inimest.³⁷

Selline individuaalne džihaad on üsna edukas, sest julgeolekuteenistustel on seda raske või isegi peaaegu võimatu ennetada. Selliste aktsioonide edukus sütitab omakorda teisi potentsiaalseid terroriste samalaadseid tegusid kordama, sest taoliste sündmuste analüüs ringleb vabalt meedias, see omakorda harib uusi terroriste.

Poliitilise poole pealt mainib Abu al-Suri, et „vastupanutegevus on islami rahvuste võitlus, mitte eliidi lahing.“³⁸

Üleskutse globaalseks islamistlikuks vastupanuks
Abu al-Suri sõnul põhineb džihaad kahel vormil:

• 1. Individuaalne terroristlik džihaad (jihād al-irhāb al-farđī) ja salajased üksteistest täielikult eraldiseisvad operatsiooniüksused;
• 2. Osalemine avatud rinde džihaadis, kus iganes selleks eeltingimused olemas on.³⁹

Avatud rinde põhieesmärk on saavutada mingi maa-ala üle kontroll ja panna seal maksma islami seadus. Ilma maa-ala hõivamiseta ei saa luua ka riiki, see on aga globaalse islamistliku vastupanu strateegiline eesmärk.⁴⁰ Seega, terrorirünnakud on edu võti, millesse tuleb tugevalt investeerida.

Joonelaused märkused:

• 1 www.bbc.com/news/world-middle-east-26318646
• 2 www.europol.europa.eu/content/european-union-terrorism-situation-and-trend-report-2015, lk 6.
• 3 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Columbia University Press, pg. 444.
• 4 www.europol.europa.eu/content/european-union-terrorism-situation-and-trend-report-2015, lk 49.
• 5 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Columbia University Press, pg. 82.
• 6 Samas, lk 35–108.
• 7 Samas, lk 50.
• 8 Samas, lk 109–149.
• 9 Salafistid on islami äärmusideoloogia pooldajad, kus ei tunnistata peale islami teisi religioone. Teisi religiooni esindajad on uskumatud, keda tuleb allutada või allumatuse korral hävitada. Nende eesmärk on luua šariaadil põhinev ühiskondlik kord ja elada 6.-7. sajandi islami elukorralduse alusel.
• 10 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Columbia University Press, pg. 107.
• 11 Samas, lk 107.
• 12 Samas, lk 347–370.
• 13 www.europol.europa.eu/content/european-union-terrorism-situation-and-trend-report-2015, lk 18.
• 14 www.europol.europa.eu/content/european-union-terrorism-situation-and-trend-report-2015, lk 41-42.
• 15 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Columbia University Press, pg. 385.
• 16 Samas, lk 349-350.
• 17 Samas, lk 8.
• 18 Samas, lk 6.
• 19 Samas, lk 260.
• 20 www.telegraph.co.uk/news/uknews/terrorism-in-the-uk/9061400/Syria-releases-the-77-mastermind.html
• 21 John Arquilla, loeng Warfare in the Information Age, Naval Postgraduate School, kevad 2013.
• 22 www.memri.org/report/en/print5395.htm
• 23 Ibid.
• 24 1990. aastatel õpetati Al Qaeda treeninglaagris, mille läbis 1996.–2001. aastani 10 000 – 20 000 pühasõdalast, sõjapidamist 180-leheküljelise määrustiku „Military Studies in the Jihad Against the Tyrants“ alusel. Määrustikus õpetati võltsimist, relvatreeningut, operatsiooni turvalisust ja spionaaži. Väljaõpe oli jagatud kolme etappi, kus noorsõduri õpe kestis 15, baastreening 45 päeva. Baastreening sisaldas topograafiat, kaevumist ning laskmist paljudest relvadest. Pärast baaskursust võis edasi jätkata 45-päevasel partisanikursusel, kus õpiti transpordivahendi röövimist, spionaaži ja läbiti kümnepäevane mõrvamise kursus. Samuti õpetati eraldi laagrites valmistama pomme ja sooritama enesetappu, kasutades lõhkeaineid. Lawrence Wright, „The Looming Tower: Al-Qaeda and the Road to 9/11“, (New York: Vintage Books, A division of Random House, Inc), 340–343.
• 25 Call for Worldwide Islamic Resistance, Section Two: The Call-the Approach-The Way. Page 864.
• 26 Ibid.
• 27 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Columbia University Press, pg. 446.
• 28 Samas, lk 469.
• 29 Samas, lk 443.
• 30 Samas, lk 447.
• 31 Samas, lk 442.
• 32 Samas, lk 360.
• 33 Samas, lk 395.
• 34 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Columbia University Press, pg. 411.
• 35 Samas, lk 412.
• 36 Samas, lk 365.
• 37 www.europol.europa.eu/content/european-union-terrorism-situation-and-trend-report-2015, lk 19.
• 38 Abu-al Suri, The training theory in the Global Islam Resistance Call, page 444.
• 39 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Columbia University Press, pg. 371.
• 40 Samas, lk 371.

Lugemiseks:
https://sites.google.com/site/jihadismstudiesnet/publications/architect-of-global-jihad
www.europol.europa.eu/content/european-union-terrorism-situation-and-trend-report-2015, lk 19.