Raamat: Venemaa püüab sõjaohu korral hõivata Soome lõunaranniku ja Ahvenamaa

Sõjalise kriisi ohu korral võiks Venemaa hõivata Soome lõunaranniku ja Ahvenamaa, kirjutab sõjaajaloo dotsent Markku Salomaa oma uues raamatus „Kylmän sodan toinen erä“ („Külma sõja teine poolaeg“).

Salomaa sõnul on Venemaa juulis heaks kiidetud laevastikudoktriin Soome seisukohalt murettekitav, vahendab Ilta-Sanomat.

Salomaa kirjutab, et kaubaliikluse kasv Läänemerel ja kõrgtehnoloogia tulek merele tekitavad Venemaas muret. Seetõttu moderniseerib ja tugevdab ta oma sõjalaevastikku.

Salomaa tõlgendab asja nii, et Venemaa peab igas seoses kaitsma ühendust Kaliningradiga, kus asub tema Balti laevastiku staap ja üks peamistest baasidest. President Vladimir Putin kirjutas doktriini puudutavale dokumendile alla just Kaliningradi oblastis Baltiiskis asuvas staabis.

Salomaa sõnul peab Venemaa kriisiolukorras juba aegsasti enne selle konfliktiks eskaleerumist hõivama Soome lõunaranniku vähemalt Virolahtist Hankoni. Sellel lõigul paikneb ka Helsingi.

Lisaks sellele peaks Venemaa hõivama Ahvenamaa ning Rootsi Gotlandi ja Taani Bornholmi saare, et Läänemerd kontrollida. Salomaa arvates õnnestuks see Vene erivägedel kergesti. Ahvenamaa on palju väiksem kui Krimm, mis hõivati vaevata.

Salomaa sõnul suudaks NATO ka pärast saarte hõivamist takistada Venemaa laevastiku väljumist Atlandile. Siiski võiks Venemaa üritada väravate avamist keskmaa tiibrakettidega. Suures sõjas teeks Venemaa Salomaa sõnul samamoodi Bosporuse väinas, mille mõlemad kaldad on kavandatud ohutuks puhastatavaks. Nendel kallastel asub enam kui kümne miljoni elanikuga Istanbuli linn.

Uue laevastikudoktriini järgi muudab Venemaa alaliseks oma laevade grupi Vahemerel, suurendab Musta mere laevastiku võimekust ning jätkab kohalviibimist Atlandi ja Vaiksel ookeanil.