Röögatu silmailu! Mehhiklased on valmis saanud superauto Inferno
Uusi superautosid kerkib viimasel ajal esile nagu seeni pärast vihma. Harjumuspäraste tootjate kõrvale on tulnud ridamisi selliseid, kelle kohta sobib öelda “eksootiline”. Mehhiko autotööstusest ei ole me just palju kuulnud, saati siis oleme kursis sellega, et nad on valmis saanud oma esimese, Inferno-nimelise superauto.
Tänasel päeval on superautode fänni silmad rohkem pööratud Toroidioni või Porsche Mission E poole, sest just särtsukate rindelt tundub tulevat numbreid, mis põlvist nõrgaks võtavad. Toroidion – 1 MW ja 450 km/h… V8 on sellega võrreldes nii… 20. sajand. Aga siin ta nüüd on, Inferno, 1400 – hobujõulise V8-ga, lubamas kiirust kuni 395 km/h, nullist sajani 3 sekundiga ja väänet kuni 670Nm. Rääkimata sellest, et kogu kerekonstruktsioon on puhas innovatsioon, tsingi-alumiiniumi-hõbeda ennekuulmatu sümfoonia
“Mehhiko superauto” saab Inferno kohta öelda muidugi mõningate mööndustega. Lisaks mehhiko inseneridele rügasid tiimis tööd teha poola poisid firmast Czyzewski Design (muuhulgas disaininud eksklusiivset Lamborghini Aventadori) ning nendega koos projekti peadisainer Antonio Ferraioli. No ka teda tunneme me eeskätt Lamborghini kontseptsõidukitega seoses. Ja kui te nüüd võrdlete poola disainibüroos tehtud erituuningut Inferno interjöörilahendustega, siis pole sarnasusi vaja kaugelt otsida. Leekivpunased kaunitarid sünnivad selles majas! Tootma hakatakse Infernot ka Itaalias, mitte Mehhikos.
Inferno kere on valmistatud tsingi-alumiiniumi-hõbeda kergsulamist ehk metallivahust, millele mehhiklased on võtnud ka patendi. Vahu asemel võib sulamit pigem venivaks metalliks nimetada, sest see on võimeline edukalt lööke pehmendama ning koguni 100-kordselt venima, algse kujuga võrreldes. Veniv metall kaalub oluliselt vähem kui teras ja on superauto jaoks oivaliselt sobiv materjal. Nojah, loodetavasti see sõidu ajal siiski venima ei hakka…
