Häälekurdude selline kahjustus, mis nõuab nende kirurgilist väljavahetamist, on seni tähendanud, et patsient tuleb immuunreaktsiooni pärssivaid medikamente (nn immunosupressante) täis pumbata, et organism surnukehalt pärinevat asenduskudet välja ei tõrjuks.

Tulevikus võib see aga muutuda. Wisconsini ülikooli arstiteaduskonna uurijad on ajakirjas Science Translational Medicine avaldanud esialgse töö, mille aluseks on 170 komplekti häälekurdude edukas kultiveerimine laboratoorsetes tingimustes.

Nende kurdude siirdamine elavasse organismi ei nõua elundite transplantatsiooni puhul muidu tavalist immunosupressantide kuuri.

“Me ei osanud arvata, et võime saavutada niivõrd muljetavaldava funktsionaalsuse, nagu saavutasime,” nentis uurimuse juhtiv autor Nathan Welham.

Kõigepealt kogus töörühm rakuproove neljalt vabatahtlikult ja ühelt surnukehalt ning siirdas need siis kollageenist tarindile.

Toimivate häälekurdude, mida rahvasuus ka häälepealteks nimetatakse, kasvatamine kogutud rakkudest võttis üllataval kombel aega ainult kaks nädalat.

Kui kurrud olid valmis kasvatatud, panid uurijad need proovile, pookides need laborihiirte maksade külge tõestamaks, et uued peremeesorganismid kultiveeritud kurde välja ei tõrju. Esialgsed katsed osutusid väga edukateks.

Tulevikus peaks kirurgidel olema võimalik asendada olemasolev armistunud kurrukude täies ulatuses uuega või paigata väiksemaid kahjustusi üheainsa kurru asendamisega.

Järgmise sammuna kavatseb töörühm immuunreaktsiooni hiirte peal pikema aja vältel testida ja seejärel hakata tegema katseid juba suuremate loomadega.

Kuna häälekurdusid kasvatatakse biotehnoloogiliste võtetega, läheb ilmselt siiski aega enne, kui arstid hakkavad uut tehnikat praktikas rakendama.