AJAKIRJAST SÕDUR: Ukraina vabatahtlik korpus Paremsektor sõjatandril

Mida kujutavad endast Ukraina vabatahtliku korpuse Paremsektor (Добровольчий український корпус Правий Сектор) relvaformeeringud ning miks isegi vastaspool on sunnitud tunnustama nende suurt lahinguefektiivsust.

Ilmus ajakirjas Sõdur 5/2015

Ukraina vabatahtlikud väeüksused kuuluvad Minski kokkulepete 10. artikli alla, mille järgi tuleb kõik nn ebaseaduslikud relvaformeeringud desarmeerida. Nõue käivitas Ukraina relvajõududes ja siseministeeriumis vabatahtlike väeüksuste integratsiooni protsessi, mis tähendab seniste vabatahtlike üksuste ümberformeerimist ja liitmist regulaararmee või siseministeeriumi väeosadega. Kokkuleppest hoolimata on arvukad Ukraina vabatahtliku korpuse Paremsektor relvaformeeringud senini jõustruktuuridega liidendamata.

Venemaa ja venemeelsete separatistide propaganda üritab intensiivselt paremsektorlasi fašistideks tembeldada, tunnistades samas nende suurt lahinguefektiivsust.

Juuni lõpus suundusin Ida-Ukrainasse, et tutvuda Paremsektori sõjalise organisatsiooniga ja külastada nende vastutusel olevat rindelõiku terrorivastase operatsiooni tsoonis (ATO-s).

Paremsektori relvaformeeringute tekkimine ja eripära

Ukraina korpus Paremsektor loodi 17. juulil 2014 poliitilise ühenduse Paremsektor baasil ja on vabatahtlik sõjaline organisatsioon, mille eesmärk on võidelda Ukraina iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest. Olles vabatahtlik sõjaväeline organisatsioon, eksisteerib ta ainult oma kulul ega saa riigilt rahalist toetust. Paremsektori liikmetele palka ega hüvitisi ei maksta, samuti ei laiene neile riiklikud hüvitised, sest organisatsiooni võitlejaile ei omistata rindevõitleja staatust formaalse põhjuse pärast – Paremsektor ei ole ametlikult Ukraina kaitse- ega siseministeeriumi alluvuses.

Paremsektori korpusse kuulub erinevate poliitiliste vaadetega inimesi: mõõdukaid konservatiive, paremäärmuslasi ja täiesti apoliitilisi liikmeid, kuid kõiki ühendab patriotismitunne loosungi all „Ukraina – üle kõige!“. Kokku on lepitud põhimõttes – võidelda Ukraina iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest. Poliitilise propaganda tegemine Paremsektori üksustes ei ole tervitatav ehk poliitilised vaated jäävad iga liikme eraasjaks.

Isikkoosseisu komplekteerimisega Paremsektori formeeringutel probleemi ei ole ja vabatahtlikke on rohkem, kui relvastada suudetakse. Paremsektor ühendab üldjuhul vabatahtlikke, kes ei vasta tegevteenistuse nõuetele ega saa seetõttu liituda regulaararmeega kas oma vanuse või tervisliku seisundi tõttu. On ka kohtulikult karistatud inimesi, kes karistust ära kandnud. Märkamisväärseks võib pidada sedagi, et umbes 60% Paremsektori võitlejatest on venekeelsed ukrainlased.

Paremsektori üksuste struktuur

Paremsektori kõik reserv- ja lahinguüksused said alguse Donetski oblastis moodustatud Paremsektori 5. pataljonist, sest maakaitse reservpataljonid moodustati just 5. pataljonis teeninud kaadri, nn initsiatiivgruppide eestvedamisel. Paremsektorisse kuulub kokku 18 pataljoni, mis jagunevad reserv- ja lahinguüksusteks. Igas Ukraina oblastis paikneb üks reservpataljon, mille ülesanne on koostöös riiklike jõustruktuuridega tagada kohalik maakaitse.

Paremsektori lahinguüksusteks loetakse kolme territoriaalpataljoni, üht üksikroodu, luureüksust ja mõningaid operatiivtaktikalisi gruppe. Lahinguüksused ei roteeru, roteerub vaid nende isikkoosseis. Kuni 2015. aasta augustini tegutses 5. territoriaalpataljon Donetski rindel sektoris B. 8. üksikrood, millest alates juulikuust sai pataljon Aratta, Mariupoli all sektoris M, 7. territoriaalpataljon kuni augustini Avdejevkas ja Tonenkas sektoris S ja B, kus lisaks tegutsevad autonoomsete võitlusüksustena Paremsektori üksikud taktikalised grupid.¹

Kõigi üksuste struktuurid muutuvad paindlikult sõltuvalt eesseisvast ülesandest. 2015. aasta suvel kuulus 5. pataljoni koosseisu neli jalaväeroodu, miinipildujapatarei, tagalarood ja pioneerirühm. 7. ja 8. pataljonis oli vaid kaks jalaväeroodu ja tagalarühm. Lisaks tegutses igas lahingupataljonis 7-8-meheline välipolitsei grupp, reservpataljonides oli 2-3 välipolitseinikku. Ka lahingupataljonide isikkoosseisu suurus varieerub, näiteks võis 5. pataljonis siis teenida 450 kuni 500 võitlejat.

Paremsektori meditsiiniteenistus on tagatud eraldiseisva meditsiinipataljoniga ehk nn hospitaljeeridega², kelle ülesanne on meditsiinilist esmaabi osutada ja ATO kõikidest lahingusektoritest haavatuid evakueerida. Pataljon koosneb meditsiinilise evakuatsiooni ja reanimatsiooni gruppidest, kellele lisandub tuletoetuse rood. Kõik pataljoni allüksused on võimeliselt tegutsema iseseisvalt ja vastavalt konkreetsele ülesandele.

Vabatahtlike värbamisega tegelevad kaks Paremsektori mobilisatsioonikeskust, kes registreerivad andmeid ja teevad taustakontrolli. Lisaks tegelevad mobilisatsioonikeskused rindevõitlejatega, kes viibivad koduoblastis puhkusel või on arvatud reservi.

Paremsektorisse kuulub ka vabatahtlikke välismaalt, näiteks leedulasi, poolakaid, venelasi, georglasi, kanadalasi, austerlasi, valgevenelasi, tšetšeene ja ingušše. 8. pataljoni juures tegutseb Šeik Mansuri nimeline tšetšeenide üksus³ ja valgevenelaste salk Pagonja.⁴

Kokku teenib üle kogu Ukraina Paremsektoris umbes 10 000 vabatahtlikku.

Juhtimine, distsipliin ja väljaõpe

Paremsektori juhtimine jaguneb poliitiliseks ja sõjaliseks juhtimiseks. Paremsektori liidriks loetakse välikomandöri, Ülemraada saadikut ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja nõunikku Dmõtro Jarošit. Paremsektori sõjaline juht on Andrii Stempitski, kellele formaalselt allub ka Jaroš, kui tegu on sõjaliste operatsioonide planeerimisega.

Paremsektori juhtimise koordineerimiseks loodi 17. juulil 2014 vabakorpuse staap, mille koosseisu kuulub 11 osakonda: administratiivne, väljaõppe-, planeerimise ja luure-, vastuluure-, mobilisatsiooni-, infooperatsioonide, meditsiini- ja rehabilitatsiooni-, tagala-, sõjalise koostöö-, rahandus- ja välipolitseiosakond. Staabi tööd juhivad ülem ja tema asetäitja.

Paremsektori kõrgemaid juhte valitakse nende liidriomaduste järgi, madalama taseme komandöre määratakse oma kohale korpuse juhtkonna käskkirjaga. Lahinguüksuse komandör määratakse ametisse lahinguteenete eest, sedasi on oma koha saanud näiteks 5. territoriaalpataljoni juhtiv kogenud välikomandör Vladislav hüüdnimega Tšornõi.

Paremsektori välikomandörid pärinevad Ukraina rahvuslaste organisatsioonist Trizub, UNA-UNSO-st või on erusõjaväelased. Välikomandöride autoriteet alluvate seas on suur ja märk sellest, et võitlejad on juhid endale valinud, on ka see, et üksteise poole pöördutakse sõnaga drug. Korpuse liikmete omavaheline läbisaamine on alati sõbralik.

Paremsektor on rangelt distsiplineeritud, marodöörlus ja alkoholi tarbimine nii rindel kui ka väljaõppekeskustes on rangelt keelatud ja karistatav. Distsipliini üle teeb järelevalvet korpuse välipolitsei. Kodukorra vastu eksinud paremsektorlasi ootab kartser või raskemate rikkumiste puhul eemaldatakse nad koguni teenistusest. Korpuse sisekorda reguleerivad sise- ja distsiplinaarmäärustik.

Võitlejate arv allüksustes muutub pidevalt. Esineb juhtumeid, kus võitleja teenib kaks kuud rindel, seejärel suundub kodulinna tööle, et oma peret toita, ja naaseb mõne aja möödudes oma teenistuskohta. Paremsektor ei keela oma võitlejatele teistesse Ukraina armee üksustesse astumist ja annab neile kaasa kirjalikud iseloomustused.⁵

Kõigil Paremsektori üksustel on oma sümboolika. Eriti ihaldusväärne on korpuse maskeerimisvärvides embleem, mille kandmise õigus teenitakse välja minimaalselt kahenädalase lahingutegevusest osavõtuga.

Paremsektori liikmete sõjaline väljaõpe viiakse läbi kahes etapis. Alustatakse 1. väljaõppekeskuses Kiievi oblastis ehk Desna polügoonil või 2. väljaõppekeskuses Nikolajevi oblastis. Pärast väljaõppe esimese etapi läbimist suunatakse vabatahtlikud 5. pataljoni väljaõppelaagrisse Dnepropetrovski oblastis. 1. väljaõppekeskuses toimub kahekuuline üksikvõitleja baaskursus ja seejärel koostöös Ukraina riiklike jõustruktuuridega erialaväljaõpe. 5. pataljoni tulevad võitlejad väikeste gruppidena ja läbivad täiendõppe rindekogemusega instruktorite käe all. Seal hinnatakse ka iga võitleja lahinguvalmiduse taset.

Teenistus 5. pataljoni baaslaagris on rangelt normeeritud. Äratus on kell 6.30, järgneb hommikuvõimlemine, isiklik hügieen, hommikusöök ja kella 9-st tunnid. Kell 12-13 on lõuna, seejärel jälle tunnid ja kell 18 õhtusöök, sellele järgneb relvade hooldus, vaba aeg ja alates kella 23-st öörahu. Isikkoosseis rivistub kolm korda päevas. Päevakorra täitmise eest vastutab laagri komandant ja pataljoni staabi ülem. Komandant vastutab ka laagri valve eest. 1,2 km pikkust laagriperimeetrit valvab relvastatud vahtkond, perimeetrile ehitati täisprofiilis kaevikud ja miinipildujapositsioonid. Pääslas kehtib range läbipääsurežiim.

Relvastus, transport, varustus

Valdavalt on Paremsektor relvastatud käsitulirelvadega, milleks on automaadid AK-74, AKS-74, AKSU-74, kergekuulipilduja RPK-74, raskekuulipildujad PKT, PKM ja NSV-12,7 Utjos. Leidub isegi üksikuid Teise maailmasõja aegsed relvi nagu raskekuulipildujaid Maxim M1910, keskmisi kuulipildujad DP-27 ja Mossin M1891/30. Püstolitest on kõige enam kasutusel PM. Paljud võitlejad kasutavad vintrauaalust granaadiheitjat GP-25 Kostjor ja käsigranaate.

Käsitulirelvi, relvasüsteeme ja laskemoona hangib 5. pataljon trofeena vastaselt. Osa relvastusest ja moonast saadakse vastastikusel kokkuleppel regulaararmeelt. Lahinguväljalt korjatakse ka tõrkega relvi, mis remonditakse. Sama kehtib kuulivestide kohta – langenute vestidest võetakse soomusplaadid välja, et komplekteerida enda omasid. Kuna käsitulirelvi napib, siis igal sõduril isiklikku relva pole. Automaatidega on relvastatud kõik rindel viibivad võitlejad. Relvalaod asuvad baaslaagris, kus vahetatakse välja kulunud relvad ja viiakse läbi väljaõpet. Et laskemoona napib, kehtib rindel range moona kokkuhoiurežiim.

Kuigi ametlikult vabatahtlikus pataljonis raskerelvastust olla ei tohi, kasutatakse seda olude sunnil siiski. Jalaväe tuletoetuseks on käigus automaatgranaadiheitjad AGS-17 Plamya, tankitõrjerelvadest ühekordsed tankitõrjeraketiheitjad RPG-18 Muhha ning tankitõrjesüsteemid Fagott ja Konkurss. Lisaks kasutatakse nelja 100 mm tankitõrjekahurit MT-12 Rapiir,⁶ 82 mm miinipildujaid 2B4 Podnos ja 2B9 Vasiljok. Miinipildujaid saadi saagiks Savur-mogõla lahingus augustis 2014. 5. pataljoni baaslaagris olev relvaremonditöökoda seab töökorda isegi Teises maailmasõjas kasutusel olnud relvi.

Paremsektori võitlejad kasutavad tankitõrjesüsteeme Fagott ja Konkurss nii vastase kindlustatud positsioonide ja tulepunktide hävitamiseks kui ka soomustehnika rivist väljaviimiseks. Viimasel puhul eelistatakse sooritada lasud vähemalt kahelt positsioonilt korraga, hoides sihikul soomuki külge torni ja rataste vahel ülemise roomiku kohal. Positsioonide vahetamiseks kasutavad kolmeliikmelised meeskonnad pikapeid, mille kasti on paigaldatud Fagott. Praktikas osutusid sellised mobiilsed autokasti paigaldatud tankitõrjesüsteemid vastase soomusrünnaku peatamisel väga efektiivseks. Tulemuslikult kasutavad paremsektorlased Teise maailmasõja aegseid 14,5 mm Degtjarjovi tankitõrjepüsse PTRD, millele on paigaldatud optilised sihikud ja mis suudavad kahjustada vastase tehnikat kuni 1500 meetri kauguselt.

Raskerelvadest kasutab Paremsektor GAZ-66 veoauto või maasturi kasti paigaldatud õhutõrjekahureid ZU-23-2, millega hävitatakse efektiivselt maasihtmärke. Lahingutes Peski ümbruses tegutses 5. pataljon koos 93. üksiku mehhaniseeritud brigaadi tankigrupiga. Paremsektor on ette valmistanud ka oma tankiekipaažid, keda rakendatakse BMP lahingumasinatel.

Võitlejate rindele transportimiseks kasutatakse KRAZ-tüüpi sõjaväeveoautosid ja maskeerimisvärvides busse. Üksuste komandöride mobiilsuse tagavad erinevad sõiduautod ja pataljoniülem kasutab soomustatud VW Transporterit. 2014. aasta esimeste lahingute jaoks varustas Paremsektor iseseisvalt terasplaatidega KAMAZ-i ja GAZ-i veokeid, need aga ei pakkunud lahingute ägenedes piisavalt kaitset.

Täielikult motoriseeritud on Paremsektoril meditsiinipataljon. Põhiliselt kasutatakse vabatahtlike poolt välismaalt ostetud ja pataljonile annetatud kiirabiautosid, mobiilne välihospidal ja haavatute evakueerimiseks on kohandatud pikapid, millega transporditakse haavatuid rindest eemal asuvate alevite tsiviilhaiglatesse või muudesse raviasutustesse, kus neile eraannetuste eest kvaliteetset abi osutatakse.

Paremsektor hangib varustuse vormiriietusest kuni transpordivahenditeni vabatahtlike abil. Rindeüksused kasutavad ühtset vormi, mille maskeerimismuster sobitatakse vastava maastikuga, kuhu ülesannet täitma siirdutakse. Varem kasutati vana Suurbritannia, Austria, Saksa ja Itaalia sõjaväevormi osiseid, nüüd minnakse üle Ukrainas toodetud vormile, vältides polüestrist valmistatud riietusesemeid, sest selliste süttimise korral põlesid need ära koos nahaga.

Osalemine lahingutegevuses ja taktika elemendid

Paremsektor on osalenud separatistide vastases lahingutegevuses alates juulist 2014. 5. pataljon koos 93. brigaadi üksustega vabastas 29.-30. juulil separatistidest Avdijivka, mis asub Donetskist 13 km kaugusel. Osa võeti ka Savur-mogõla pealetungilahingutest, kus Paremsektori võitlejad pidid käsitulirelvade nappusel vastase positsioone ründama kohati nugade ja kaigastega. 1. augustil vabastati koos 51. motomehhaniseeritud brigaadi üksustega Krasnogorivka ja Karlivka rajoonikeskused, jõudes välja Donetskini, kust Paremsektori üksused olid sunnitud toetuse puudumise tõttu eemalduma, jäädes kaitsele Peski asulasse.

2014. aasta septembrist asus Paremsektori 5. pataljon koos 93. brigaadiga lisaks Peskile kaitsma Donetski lennujaama, mille kangelasliku kaitsmise eest teeniti välja hüüdnimi küborgid. Lennujaama kaitsti äärmiselt keerulistes oludes. Kaitsjaid varustati vaid ühe avamaastikul asuva ja vastase tule all oleva maantee kaudu, mistõttu said transport ja soomukid ühendusteel liikuda vaid täiskäigul. 12. novembril said küborgid käsu varemetes lennujaam loovutada. Lennujaamast taandumise järel koondus Paremsektori 5. pataljon 2015. aasta jaanuaris Peskisse ja 7. pataljon 6. novembril 2014 koos 93. brigaadiga Opõtnesse, mis asub Donetski lennujaama läheduses.⁷

2014. aasta oktoobrini kontrollisid Paremsektori üksuste kontrollpostid transiiti separatistide hõivatud aladele. Koostöös vabatahtlike pataljonidega Dnepr, Krivbass ja Donbass takistati oligarh Rinat Ahmetovi poolt saadetud relvastatud turvameeste saatel liikuvate humanitaarkonvoide jõudmist Donetskisse.

15. märtsil 2015 võttis Paremsektori 8. üksikrood Aratta kooskõlas Ukraina regulaararmee lahinguplaaniga üle vastutusala Šõrokõne juures Mariupoli all (sektor M), kus kaitsti positsioone koos Azovi polgu ja pataljoniga Donbass. 2015. aasta suvel pidasid Paremsektori lahinguüksused positsioonisõda Avdijivkas ja Donetski ringteel sektoris B ja M. Mitme kuu jooksul tõrjuti mitu vastase rünnakut.⁸ Paremsektorlaste kaitsepositsioonid olid kindlustatud mullavallide, palkide ja liivakottidega. Välja on ehitatud korralik jooksukraavide süsteem, varjendid ja tulepunktid, kuhu on paigutatud kuulipildujaid, AGS-id ja TT-relvad.

Vastase poolel võitleb välikomandör Givi juhitud Somaalia pataljon⁹ ja pataljon Oplot, kes sõdivad mõnikord ka omavahel.¹⁰ Viimasel ajal on vastaspoolel suurenenud Venemaalt pärit sõdurite arv: lahingupraktikat saavad just Vene spetsialistid – täpsuslaskurid, side-, suurtüki- ja tankiväelased.

2015. aasta kevadtalvel ja suvel hoidis vastane Paremsektori positsioone pideva kaudtule alla, kasutades selleks automaatgranaadiheitjaid AGS ja 120 mm miinipildujaid, mõnikord ka reaktiivmiinipildujaid BM-21 Grad, 120 mm liikursuurtükke ja fosforimürske. Regulaarselt rünnati Paremsektori kindlustatud positsioone, kaasates ka tanke T-72. Paremsektori 5. pataljon kandis kaud- ja täpsuslaskuritulest tingitud kaotusi, kokku on lahingute käigus langenud 38 Paremsektori võitlejat.

Kohati kasutab vastane ka uut Venemaa relvastust. Paremsektori 5. pataljoni vastu on kasutatud tarkvara, kus arvutiga ühendatud helipüüdurid püüavad tuvastada heli järgi miinipilduja asukohta. Mõlemad sõdivad pooled kasutavad soojuskaameraid ja vähesel määral öövaatlusseadmeid. Infrapunaseadmeid üldiselt ei kasutata, sest vastane on võimeline need avastama.

Paremsektori rindelõigus kasutatakse üldjuhul oma positsioonide kaitseks PMN-, POMZ- ja MON-tüüpi maamiine. Esines juhtumeid, kus vastane rajas puistmiinivälju (PFM, PDM).

Sidepidamiseks on Paremsektori käsutuses käsiraadiojaamad Kenwood, Motorola, Hytera ja mobiiltelefonid, vähem kasutatakse traatsidet. Mõlemad pooled kasutavad raadioluuret, kuid vastane on efektiivsem raadiovõrgu elektroonilise sõjapidamise vahenditega mahasurumisel. Vahel toimub suhtlus vastastega mobiili või käsiraadiojaama kaudu, kuid vastane fikseerib alas kõik Ukraina numbrid ja hakkab neile saatma demoraliseeriva sisuga SMS-e.

Paremsektori jalaväetaktika põhineb lahingupaari või -kolmiku kasutamisel. Allüksuste struktuuri muudetakse paindlikult ja ülesandest lähtuvalt. Autoga ja jalgsi patrullides kasutavad meeskonnad varem kokku harjutatud taktikat.

Luurealas kasutatakse raadio-, signaal- ja inimluuret. Igal välikomandöril ja luuregrupi ülemal on isiklik kohalikest, separatistidest, miilitsatest ja regulaararmee sõduritest koosnev võrgustik. Agente hoitakse saladuses ega anta teistele üle. Aktiivselt kasutatakse luuretegevuseks ja tulejuhtimiseks droone.¹¹

Paremsektor kui Ukraina Kaitseliit

Lahingutes Ukraina territoriaalse terviklikkuse eest näitas Paremsektor ennast heast küljest. Seda kinnitab Balti kaitsekolledži lõpetanud Ukraina kindralstaabi erioperatsioonide juhtimiskeskuse ohvitser alampolkovnik Dmõtro Kobets, kelle arvates on Paremsektor üks tugeva distsipliini ja suure lahinguvõimega efektiivsemaid Ukraina väeüksusi. Ometi ei kuulu Paremsektor ametlikult Ukraina relvajõudude koosseisu, kuigi integratsiooniprotsess on käivitatud. Ukraina eriteenistusega SBU saavutatud kokkulepe kohaselt formeeritakse paremsektorlastest eriüksus. Kasutades oma positsiooni ülemraadas, tegi Dmõtro Jarošit seaduseelnõu vabatahtliku omakaitse loomisest Paremsektori baasil ja Eesti Kaitseliidu eeskujul. Vastavad läbirääkimised juba toimuvad Ukraina armee ülemjuhataja kindralpolkovnik Viktor Muženkoga.¹²

Artikkel on koostatud isiklike kogemuste ja kohapeal läbiviidud intervjuude põhjal.

Viited

• 1 Структура ДУК ПС, http://sectorpravdy.com/zahalna-informatsiia/pidrozdily-duk?limitstart=0, vaadatud 22.07.2015. Separatistide analüüs: „Правый Сектор“ на Восточном фронте: анализ данных врага, Русская Весна, 31.07.2014, http://rusvesna.su/news/1406787024, vaadatud 22.07.2015.
• 2 Keskaegse Malta ordu näitel, kes tegelesid haavatute ristirüütlite ja haigete ristirändurite ravitsemisega Lähis-Idas.
• 3 Третья чеченская война, Радио Свобода, 19.07.2015, www.svoboda.org/content/article/27134865.html, vaadatud 22.07.2015.
• 4 Белорусский доброволец в Украине: У нас уже 400 лет один враг. „Белорусский Партизан“ 10.07.2015, www.belaruspartisan.org/politic/310626, vaadatud 22.07.2015.
• 5 МВД: бойцы 7-го отдельного батальона ДУК „Правый сектор“ войдут в состав „Азова“. УНИАН, 13.07.2015, www.unian.net/war/1100224-mvd-boytsyi-7-go-otdelnogo-batalona-duk-pravyiy-sektor-voydut-v-sostav-azova.html, vaadatud 22.07.2015.
• 6 Pärast Minsk-2 kokkuleppeid viis Paremsektor oma Rapiirid rindelt välja.
• 7 „Правый сектор“ успешно помогает „киборгам“ удерживать аэропорт Донецка. ТСН UA News, 08.10.2014, http://ru.tsn.ua/ukrayina/pravyy-sektor-uspeshno-pomogaet-kiborgam-uderzhivat-aeroport-donecka-390526.html, vaadatud 22.07.2015.
• 8 Артем Луцак: „Якщо ворог перейде до активних наступальних дій, то під Маріуполем буде пекло“. Правий Сектор, 06.01.2015, http://ps-zahid.info/news/artem-lutsak-yakscho-voroh-perejde-do-aktyvnyh-nastupalnyh-dij-to-pid-mariupolem-bude-peklo, vaadatud 22.07.2015.
• 9 Гиви назвал „понятливыми мужиками“ бойцов „Правого сектора“. ТСН UA-News, 18.06.2015, http://ru.tsn.ua/ato/givi-nazval-ponyatlivymi-muzhikami-boycov-pravogo-sektora-438327.html, vaadatud 22.07.2015.
• 10 В Донецке сепаратисты воюют между собой за „гуманитарку“, Хвиля Новин, 17.12.2015, http://hvylya-novyn.com/news/ukrainevsrussia/v-donecke-separatisty-voyuyut-mezhdu-soboj-za-gumanitarku, vaadatud 22.07.2015.
• 11 ДУК „Правый сектор“ получил на вооружение уникальный беспилотник с сюрпризом для боевиков, Joinfo.ua, 10.07.2015, http://joinfo.ua/incidents/1104417_DUK-Praviy-sektor-poluchil-vooruzhenie-unikalniy.html, vaadatud 22.07.2015.
• 12 Ярош и Муженко договорились о формате содействия „Правого сектора“ с ВСУ. РИА Новости Украина, 05.04.2015, http://rian.com.ua/politics/20150405/365825404.html. „Правий сектор“ було б доцільно приєднати до Національної гвардії як ополчення, Центр Разумкова, 04.04.2015, www.razumkov.org.ua/ukr/expert.php?news_id=4685, vaadatud 22.07.2015.