Järvede salaelu: Kas sa tead, mis mõnest järvest väga erilise teeb

Meie planeedi järved moodustavad suure ja väärtusliku mageveevaru, millest inimkond on kümneid tuhandeid aastaid abi saanud. Erinevate klimaatiliste ja geoloogiliste tingimuste tõttu tekkinud järved püsivad tänu õrnale tasakaalule neid toitva vee ja nende toidetavate jõgede vahel.

Ehkki kõik järved võivad tunduda sarnased, on nad tegelikult äärmiselt erinevad. Mõned on sügavad kui ookeanid, teistest pääseb üle sisuliselt kuiva jalaga. Mõni järv paistab püsivat igaviku, mõni kaob ja tekib aastaaegade vaheldudes. Aga ühes on nad kõik sarnased – nad on täis rikkalikku ja mitmekesist elu nii sügavuti kui ka kallastel.

Kas Sa teadsid?

• Nasseri järv, mis jääb Lõuna-Egiptuse ja Põhja Sudaani piirimaile, on üks maailma suurimaid inimese loodud veehoidlaid. Järv on kusagil 550 km pikk ja kõige laiemast kohast kusagil 35 km lai. Järv katab kogu ulatuses 5 250 km² maapinnast ja omam tohutut mõju oma ümbruskonnale.
• Siberi südames asub 25 miljoni aasta vanune Baikali järv. Tegu on maailma sügavaima ja suurima mahuga mageveejärvega, mis on koduks paljudele ainulaadsetele looma- ja taimeliikidele.
• Kambodžas asub omapärane Tônlé Sabi järv, mis kasvab ja kahaneb mussooniga ühes rütmis, sundides inimesi ja loomi kohanduma oma pidevalt muutuva veetaseme järgi.
• Brasiilia Lençois Maranhensesi rahvuspargis on hunnitud düünid ja järved, mis asuvad linnadest kaugel ja kus valitseb ettearvamatud kliima, on siiski täis pulbitsevat elu.
• Andides 3800 m kõrgusel üle merepinna asuv Titicaca järv pole väga inimsõbralik. Aga siiski elavad selle kallastel nii peruulased kui ka boliivlased.

„Järvede salaelu“ toob kõikide nende järvede põnevad ja omapärased küljed televaatajani juba teisipäeval, 1. detsembril kell 21.00 Viasat Nature’is.

Viasat Nature’it näeb Viasati vahendusel või läbi suuremate kaabeloperaatorite (Elion, Starman, STV).