Laviinist suuremgi oht: Everesti nõlvadele on tekkinud sulamisvee järved
Mount Everest, mida nepallased tunnevad nime all Sagarmāthā ja tiibetlased nime all Džomolungma, on maailma kõrgeim tipp, 8848 meetrit kõrge, mis tõmbab ligi ennekõike alpiniste, kes maailma katusel ära tahavad käia.
Probleemiks, mida seal traditsiooniliselt nähtud, on laviinioht, kuna mulluse rängima laviini all hukkus 13, tänavuse all aga 22 inimest. Uuemal ajal, eriti seoses alpinistide massi olulise suurenemisega, on sealsetel nõlvadel hakanud kuhjuma ka prügi, mida keegi ei korista. Kuid nüüd on ka kliimasoojenemine selgelt sinna kohale jõudnud.
BBC teatab, et Everesti liustikel on järsult hakanud kasvama sulamisvee järved. Kui varem oli Khumbu liustikul näha väikesi tiigikesi, siis nüüd on need omavahel ühinenud ja moodustanud juba järvetaolisi veekogusid, mida hoiab paigal vaid jää- ja lumemass. Ja mida enam see sulab, seda suurem oht on, et laviinidele lisaks võivad allpool asuvaid asulaid ohustama hakata ka vee-lume-mudavoolud.
Kliimasoojenemine on hakanud silma paistma ka sellistes kõrgustes, ning sulamisveekogusid on hakanud tekkima ka teistel Everesti liustikel. Eriti suurelt on sulamine tunda andnud just viimasel viiel aastal.
Eelnenud sajandil on liustikuvete vallandumine kutsunud esile 35 suuremat intsidenti, näiteks 1985. aastal murdis end liustikust läbi Dig Tsho järv, mille veed purustasid allpool olnud hüdroelektrijaama. Ja mõistagi on suures ohus ka inimesed, samas kui kohalikud šerpad, ehk teejuhid on harjunud sellistele ohtudele vaid vilistama.
