Autoromu kuulub ohtlike jäätmete alla – loe, kuidas neid töötlema peab
Seeõttu tuleb see viia lammutustöökotta, millel on jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba.
"Autoomanike seas endiselt levinud väärarusaama järgi on autoromu isiklik vara, millega võib omanik peale hakata ükskõik mida.
Kehtiva jäätmete käitlemise korra järgi on eraisikul aga keelatud ilma vastava loata sõidukit lammutada ning jupphaaval maha müüa," ütles Autolammutuste Liidu tegevjuht Viktor Hüti.
Romusõidukite ja nende osade käitlus hõlmab vedu, ladustamist, demonteerimist ja lammutamist, materjalide ja koostisosade kordus- ja taaskasutust ja kõrvaldamist.
Romusõidukite käitlemine kätkeb olulisi keskkonna- ja terviseriske. Seepärast peavad eelkõige jäätmekäitlejad ja lammutuskojad arvestama mitmeid nõudeid ning omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba.
"Autoromude lammutamine on seadusega reguleeritud ja lammutustöökodadel on ranged ettekirjutused, milline peab olema romusõidukite kogumiskoht ning millistele nõuetele see peab vastama," kirjeldas Hütt.
Ranged käitlusnõuded
Kehtivad nõuded sätestavad, et romusõidukite kogumiskoht peab olema ümbritsetud taraga, varustatud valveseadmete või ööpäevaringse valvega, olema vedelikukindla pinnakattega ning varustatud sademevee kogumisseadmete ja õlipüüduritega.
Samuti peavad lammutuskojal olema:
* hoiuruumid, rajatised ja konteinerid ohtlike jäätmete, akude, filtrite ja kondensaatorite ladustamiseks,
* eraldatud ala rehvide ja muude tuleohtlike osade jaoks
* kaal romusõidukist eraldatud osade ja vedelike kaalumiseks.
"Autolammutuste tööd on näiteks kritiseeritud väidetega, et autovedelikud lastakse hoolimatult maapinnale ning ohtlikke jäätmeid ei hoiustata vastavalt nõuetele.
Ilma romusõidukite käitlusnõuetele vastavate tingimuste väljaehitamist ettevõttele jäätmete käitlemise luba ei väljastata.
Hüti sõnul pole seadusega reguleeritud, millises järjekorras peab romu lammutama, kuid 85-95 protsenti aasta jooksul tagastatud romusõidukite keskmisest massist peab taaskasutama ja korduvkasutusse suunama.
Mootorsõidukite ja selle osade jäätmekäitleja peab Keskkonnaministeeriumi probleemtoodete registrile kord aastas esitama aruande käideldud romusõidukitest, kus on kilogrammi täpsusega ära märgitud kõik käideldud materjalid.
"Taaskasutusse ei suunata autoklaasi ja suuremaid plastikosasid, sest Eestis ükski ettevõte seni neid vastu ei võta."
Meeldetuletuseks autoomanikele
Romusõiduki saab lõplikult liiklusregistrist kustutada lammutustõendi alusel, mida väljastab litsenseeritud autolammutustöökoda. Omanik saab ise ajutiselt sõiduki Maanteeameti registrist eemaldada, kuid ainult kuni kaheks aastaks.
Lammutustunnustega romusõiduki võtavad lammutustöökojad Viktor Hüti sõnul küll vastu, kuid lammutustõendit neile ei väljastata.
"Sõiduki registrist eemaldamine on sellisel juhul omaniku ja maanteeameti vaheline kokkulepe.
Illegaalne lammutaja saab lõpuks tõendi, kuid enne seda peab ta kindlasti ühendust võtma keskkonnainspektsiooniga, kes võib illegaalset tegevust trahvida."
