Täna alla tulistatud Venemaa ründelennuk Su-24 rikkus Türgi õhuruumi piirialadel, kus vähemalt Süüria sõjakaarti vaadates paikneb vaid Süüria valitsusvägede vastu võitlevaid Vaba Süüria Armee üksusi. Islamiriigi ega isegi al-Qaidaga liitunud Nusra rinde vägesid seal ei ole. Ja Türgi on teatavasti Vaba Süüria Armee liitlane.

Venemaa muidugi eitab piiririkkumist, ka väidab Moskva, et lennuk tulistati alla maa-õhk raketiga, ehk mitte vastase hävitajast, vaid maa pealt. Türgi aga väidab, et kaks patrullimas olnud F-16 hävitajat tegid kümme hoiatuslasku enne, kui viis minutit Hatay provintsi kohal lennanud tundmatu sõjalennuki alla tulistasid.

Niisiis, mis lennuk on Su-24?

Valmistas neid lennukeid NSV Liit, Suhhoi lennukitehastes, nagu juba mainitud ligi 1400 lennukit. NATO on seda tüüpi lennukitele pannud ka omapoolse hüüdnime, Fencer, kuna tegemist on külma sõja ajastu vaimus ehitatud iga ilma ründelennukiga - muudetava tiivanoolsusega kahemootorilise sõjalennukiga, mille arendamise käigus sai juba surma vähemalt 13 katselendurit.

Venemaa käsutuses on neid lennukeid (Su-24M; Su-24M2; Su-24MR) enam kui 300, kuigi enamik neist on juba määratud asendamisele ründelennukite Su-34-ga, mis võeti kasutusele mullu ja mida on valminud juba vähemalt 84.

Su-24 oli esimene nõukogude sõjalennuk, millel oli integreeritud digitaalne navigatsiooni- ja relvasüsteem, tänapäeval on ta kasutatav peamiselt luurelennukina, kui vaja siis ka pommitamisel. Lennuki püsirelvastuses on üks 23 mm automaatkahur; 8 tiiva-alust kinnituspülooni sobivad kuni 8000 kg kaaluva mitmesuguse relvastuse (ehk peamiselt pommide) riputamiseks. Lennuki meeskond on kaheliikmeline - piloot ja relvasüsteemide operaator.

Muud näitajad

  • Lennuki pikkus: 22,53 m
  • Tiibade siruulatus: muudetav 10,37 m kuni 17,64 m
  • Kõrgus: 6,19 m
  • Täiskaal õhkutõusul: 43 755 kg
  • Jõuallikad: Kaks turboreaktiivmootorit
  • Kütusemaht: 11 100 kg
  • Tippkiirus: 1315 km/h ehk mach 1.08 mere kohal, 1654 km/h ehk mach 1.35 suurel kõrgusel
  • Ründekaugus 615 km (koos 3000 kg laskemoona ja välimiste lisakütusepaakidega)

Mis on aga eriline, on see, et sellistel lennukitel on pikad traditsioonid just Lähis-Ida ja Kesk-Aasia kriisides.

Moskva jaoks oli esimeseks sõjaks, kus neid lennukeid kasutati nähtavasti 1979. aastal alustatud agressioon Afganistanile.

Araabia riigid on lennukit just meelsasti ka oma õhuvägedele hankinud, tänu selle tugevusele.

Süüria valitsusvägede relvastuses on (või vähemalt varem oli) 20 lennukit Su-24MK, mis ostetud otse Venemaalt, lisaks üks Su-24MK ja üks Su-24MR, mis hangitud Liibüa vahendusel.

Saddam Husseini juhitud Iraagil oli neid lennukeid 30, kuni viis nendest tulistati 1991. aasta Lahesõjas alla ja 24 põgenes üldse Iraani, kus need omakorda kasutusele võeti.

2011. aastal oli Liibüa kasutuses veel neli Su-24MK-d, millest üks tulistati sealses sõjas alla ja kolm hävines ilmselt NATO õhurünnakus Ghardabiya lennubaasile.

Paljud riigid, näiteks SRÜ riigid, kuid ka Angola on need lennukid juba maha kandnud, Ukrainal seisavad enamik seda tüüpi lennukitest juba lõplikult angaarides.

Viimase kolme aasta jooksul on vähemalt neli Venemaa, üks Ukraina ja üks Alžeeria käsutuses olnud Su-24 alla kukkunud, reeglina tehnilistel põhjustel või piloodi vea tõttu.