Gruusiast leiti eurooplaste esivanemate neljas, senitundmatu ürgliin
Enne 2015. aasta suve uskusid teadlased veel, et kõigil eurooplastel on olnud ühised esivanemad, kes pärinesid kolmest hõimukogukonnast: Euroopa küttidest-korilastest, varajastest Euroopa põlluharijatest ja muistsetest põhja-euraasialastest.
Sel nädalal ajakirjas Nature Communications ilmunud artikkel kuulutab aga, et Gruusia läänepiirkonnas Kotias Klde ja Satsurblia koobastest leitud iidsetelt luustikelt kogutud DNA-d uurides on geneetikud leidnud ka neljanda rühma eurokõuke — Kaukasuse kütid-korilased —, kes samuti on mandri inimpopulatsioonile oma geneetilise jälje jätnud.
Usutavasti segunesid Kaukasuse kütid-korilased umbes 25 000 aastat tagasi teise küttide-korilaste kogukonnaga, pannes niiviisi geneetilise aluse Jamna rahvale.
Praeguse Venemaa ja Ukraina aladel elanud Jamna karjakasvatajad tulid Euroopasse umbes 5000 aastat tagasi, põgenedes oletatavasti mõne nende eelmises elupiirkonnas kimbutanud taudi eest.
“Jamna kultuuri päritolu on seni olnud üks suur mõistatus,” nentis Cambridge’i ülikooli evolutsiooniökoloog Andrea Manica.
“Nüüd oleme sellele viimaks lahenduse leidnud, kuna avastasime, et nende genoomis on segunenud Ida-Euroopa küttide-korilaste ja selle Kaukasuse küttide-korilaste väikese populatsiooni DNA, mille esindajad suurema osa viimatisest jääajast nähtavasti isolatsioonis üle elasid.”
Võimalik, et sama rahvarühm pani aluse piirkonna paljudele indo-aaria keeltele; usutavasti avaldasid nad mõju ka Kesk- ja Lõuna-Aasia kultuuridele.
Pikemalt kirjeldab luustike genoomide analüüsimist ja Kaukasuse ürgrahva päritolu artikkel žurnaalis Nature Communications.
