Vähem on teada fakt, et esialgu taheti kogu ülikooli evakueerida hoopis Nižni Novgorodi ja seejärel Permi. Harva räägitakse sellest, et suur osa varadest pärast Eesti iseseisvumist saadi siiski tagasi.

100 aasta eest juuksekarva otsas rippunud Tartu ülikooli saatust meenutavad kolmapäeval, 18. novembril tähistatava akadeemilise pärandi päeva eel Malle Ermel ülikooli raamatukogust ja Lea Leppik ülikooli muuseumist.

Saksa vägede edu idarindel 1915. aastal nihutas lahingutegevuse Tartule järjest lähemale. Sõja jalust toodi Riiast Tartusse Liivimaa kubermanguvalitsus ja muid riigiasutusi. Linn oli tulvil haavatud sõdureid ja põgenikke. Kortereid ei jätkunud, üha enam pitsitas toiduainete ja kütte puudus.

Ülikool, nagu teisedki riigiasutused, sai korralduse asuda ette valmistama evakueerumist Sise-Venemaale, et varad ei langeks sakslaste kätte. Tuli asuda otsima kohta, kuhu ülikool ajutiselt kolida.
Loe edasi ERR-ist