Hiina propaganda uus tasand: viisaastakuplaani reklaamitakse ameeriklastele
Fuxing Road Studio, mis selle video valmistas ja mis on ka varem kummalisi propagandavideoid teinud, on salapärane kooslus, justkui internetiajastusse kohaneva propagandameetodiga, ilmselgelt kasutades ära ka inimesi, kelle emakeeleks on ameerika aktsendiga inglise keel.
Viisaastakuplaane hakati esmalt koostama stalinlikus NSV Liidus ja Stalini esimene pjatiletka (1928-1932) aitas riigil küll suureks tööstusriigiks saada, samal ajal sundkollektiviseerimise ja "kulakluse kui klassi likvideerimisega" tuues kaasa inimsusvastased kuriteod ja ulatusliku näljahäda (Holodomor) nii Venemaa kui Ukraina aladel, milles suri nälga võibolla isegi 12 miljonit inimest. NSV Liidu 13. viisaastak algas 1991. aastal, aga kuna plaanimajandus kukkus samal aastal mürinal kokku, jäigi see viimaseks.
Puna-Hiina esimene viisaastak algas 1953. aastal ja nüüd on seal jõutud siis samuti 13. viisaastakuni. Hiina järgis Stalini eeskuju ja kutsus oma teise viisaastakuga esile veelgi suurema näljakatastroofi (Suur Hiina Nälg 1959-1961, nälga suri võibolla isegi 50 miljonit hiinlast), samas kui ühiskonnale sama hävitav oli kolmanda viisaastakuga kaasnenud nn kultuurirevolutsioon (1966-1976), kui partei äärmuslikku ideoloogiat hakati vägivallaga läbi suruma.
Rasketööstuse arendamisele suunatud viisaastakute kõrval hakati 1978. aastast lõpuks riiki läänele avama. Ja läänemaailma üritatakse Hiinast vaimustuma panna ka selle videoga. Hiina on tegemas suurt hüpet tööstusriikide hulka, kuigi seni on see käinud ikka keskkonna arvel.
Ka seal on minevikus statistikat ilustatud, mis ilmnes eriti ilmekalt sarsiepideemia ajal 2002, kuid kuna riik on läbi aastate esitanud muljetavaldavaid majanduskasvu numbreid, on läänes praegu valdav vaimustus Hiina majanduse vastu, samas kui enamik maailmast siiski Hiina odavkaupadega konkureerida ei suuda.
Viisaastakuplaan on koostatud kabinetivaikuses, kuhu kahtlematult kaasatud kogu senine plaanimajanduslik kompetents, aga erinevalt videos väidetavast, päris Albert Einsteni tasemel teadust selle taga ei tasu otsida.
13. viisaastakuplaani kiitis oma oktoobri lõpu istungil heaks Hiina Kommunistliku Partei keskkomitee ja ainupartei eesmärke ka see viisaastak juurutada üritab. 2016-2020 viisaastak (shisanwu ehk 13 ja 5) üritab küll nähtavasti üsna konservatiivsete meetmetega Hiina majanduskasvu säilitada.
Üritades hoida Hiina majanduskasvu seitsmel protsendil, pole ometi näha, et Hiina kavatseks tegelikult kliimasoojenemise ja liigse süsinikuemissiooniga võidelda, ka pole demokraatiat ega kodanikuvabadusi riigis niipea oodata. Riik lubab end rohkem maailmale avada ja innovatsiooni soodustada, internetti appi võtta, kuigi me teame hästi, et internetivabadusest on riik kaugel. Riik tahab haarata veelgi rohkem võimu üleilmses majanduses.
Majanduskasvu ja tarbimise ülistamine on paratamatu, aga üha enam leidub ka maailmas skeptikuid, kes Hiina suuri sõnu enam ei usu.
