Giza suure püramiidi sisemusest leiti ilmselt veel üks hauakamber

Egiptuses Giza platool asuv suur püramiid, mille sisemuses on ka viide 4. dünastia vaarao Hufule (ehk Cheopsile), valmis arvatavasti paarikümneaastase töö tulemusel aastaks 2560 enne meie ajaarvamist. Järgmised 3800 aastat oli 146,5 meetrine püramiid ka kõrgeim ehitis maailmas.

Kuid juba antiikajal võisid Kreeka autorid vaid kurbusega nentida, et hauakambrid püramiidi sisemuses olid rüüstajate poolt tühjaks tehtud ammu enne neid.

Seni oli teada kolm kambrit püramiidi sees. Alumine kamber oli raiutud kaljusse püramiidi all ja seda ei saadudki kunagi valmis. Niinimetatud kuninganna kamber ja kuninga kamber asuvad püramiidis kõrgemal, sest vaarao Hufu ilmselt soovis saada maetud maapinnast kõrgemale. Ja nüüd leiti püramiidist ilmselt veel üks kamber, kuhu küll keegi niipea ligi ei pääse.

Enamik turiste pääseb püramiidi sisemusse aastal 820 kaliif al-Mamuni nõudel raiutud nn röövlitunneli kaudu. See tunnel on 27 meetrit pikk ja raiutud läbi püramiidi kiviplokkide.

Kuningakambris (10,45 x 5,2 meetrit, kõrgusega 5,8 meetrit) on suur, nähtavasti kiirustades valmistatud sarkofaag, mille kaaneplaat on kadunud ja nii on kadunud ka seal võibolla kunagi paiknenud muumia. Kuningannakambrisse ilmselt aga kedagi kunagi maetud ei olnudki. Kambreid ühendab püramiidi välispinnaga ka mitu kitsast šahti, mille otstarbe üle on palju vaieldud. Neid on uuritud varem robotitega.

Kuid uus tehnoloogia võimaldas hakata ka püramiidi sisemust termoskanneriga uurima. Ja hiiglaslike kiviplokkide (neid on püramiidi ehitusel kohale lohistatud 2,3 miljonit tükki) temperatuurianomaaliad võimaldasid nüüd ilmselt avastada veel ühe kambri püramiidi sisemuses, selle idapoolses osas. Nimelt ilmnes, et ühes püramiid osas on kivid lausa kuus kraadi soojemad kui mujal. Näha on ka võimalikku kunagist sissepääsu seni suletud kambrisse.

Soojuserinevusi võib põhjustada miski muu kui hauakamber, aga igatahes teadlased on praegu põnevil. Praegu keegi ka uue võimaliku kambri juurde auku puurima ei kavatse hakata. Robotid ja termokujutist näitavad seadmed peaks võimaldama palju teada saada ka ilma muinsust tegelikult kahjustamata.

Edaspidi valmiv 3D-mudel kogu Giza platoo ja seal olevate rajatiste kohta peaks aitama ka paremini mõista, kuidas püramiidid ehitati. Püramiidide skaneerimise projektis, mis peaks valmima 2016. aastaks, osalevad Kairo ülikool, Quebeci Lavali ülikool ja Jaapani Nagoya ülikool.

Giza suur püramiid on tänaseks kaotanud oma algsest kõrgusest ligi kaheksa meetrit ja ka enamiku välispinna pealiskattest, kuigi tegemist on ainsaga antiikaja nn seitsmest maailmaimest, mis tänaseni alles. Arheoloogiahuvilised on seda uurinud juba aastatuhandeid, kuigi muinas-Egiptuse hauaröövlid, kes vaarao muumia ilmselt sealt "pihta panid," endast kirjalikke märke ei jätnudki.