Sahara düünide alt leiti võimas paleojõgi

Sahara kõrbe lääneosa kliima oli veel 5000 aasta eest satelliidilt tehtud piltide ja Aafrika läänerannikult kogutud setteproovide alusel sedavõrd niiske, et toita suuruselt maailma 12. valgala.

Aafrika põhjaosas laiuv Sahara kõrb on tänapäeval piisavalt lai, et sinna mahuks pea terve Euroopa. Selle enamikes osades jääb aasta keskmine sademete hulk alla 20 millimeetri. Nõnda võib olla raske ette kujutada, et Sahara oli kunagi roheline ja viljakas, kirjutab ERR Novaator.

Ometi võib näiteks Põhja-Aafrika koobastest leida sadu jõehobusid, elevante, kaelkirjakuid, antiloope ja tarvaid kujutavaid koopajooniseid. Samale on vihjanud mitmed kliimarekonstruktsioonid ja -simulatsioonid.

Kahe aasta eest ilmunud töö kohaselt voolas toona Vahemerre vähemalt kolm tänaseks liivaluidete alla mattunud võimast jõge. Teadlased oletavad, et need võisid pakkuda inimestele kümnete tuhandete aastate eest potentsiaalset teed Aafrikast lahkumiseks.

Värske uurimuse kohaselt voolas veelgi suurema vooluhulgaga jõgi veel 6000 aasta eest ka Atlandi ookeani.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator!