Noid baktereid ei peeta „oportunistlikeks“ mitte lihtsalt niisama, rõhutas ajakirja Microbiome viimatises numbris ilmunud uurimuse üks autoreid, NASA reaktiivlaboratooriumi JPL endine uurija Kasthuri Venkateswaran.

Uurimisalused bakterid on nimelt juba loomu poolest sellised, et otsivad lakkamatult võimalusi muutuda haigustpõhjustavaks e patogeenseks, mis tähendab, et Maa pinnal on nood eluvormid üsna kahjutud, kuid kosmoses käituvad hoopis teisiti, vahendab CNN.

Uurijad ei oska paraku öelda, kas bakterid võiksid tegelikult kosmonautide tervist rikkuda, kuna kasutatud DNA-testid rajanevad geneetilisel analüüsil, kuid varasemad uuringud annavad mõista, et mikrogravitatsiooni tingimustes võib bakterite käitumine muutuda.

Praegu veedab suurem osa kosmonautidest jaamas korraga kuus kuud, kuid kuna NASA on võtnud kaugemaks eesmärgiks märksa pikema kestusega Marsi-lennu — retke, mis võib võtta aega kaks aastat —, soovib agentuur veenduda, et teele saadetud kosmonaudid ei pea kokku puutuma millegagi, mis neile häda teha võiks.

Kuidas aga sattusid potentsiaalselt hingamisteid nakatav pisik Corynebacterium ja vistrikke põhjustada võiv Propionibacterium üldse kosmosejaama pardale?

„Inimesed on suurepärased kääritusanumad,“ selgitas Venkateswaran. Teisisõnu võisid bakterid end kosmosereisile „hääletada“ kosmonautide endi kehades. See ei tähenda, et kosmonaudid oleksid kuidagi eriti kasimatu loomuga. On ju inimorganism tavatingimustes koduks miljonitele enamasti kahjututele või healoomulistele pisikutele.

Üks varasem uurimus näitas, et ühest inimesest satub teda ümbritsevasse õhku keskmiselt 37 miljonit bakterit tunnis. Venkateswaran usub, et uuritud bakterid hakkasid vohama pardal oleva lasti pinnal. Jaama jõudvat lasti küll puhastatakse, aga paistab, et mitte alati piisava põhjalikkusega.

Venkateswaran märkis, et bakterid kosmosejaama pardal pole kaugeltki uus nähtus. Muutunud on vaid moodus nende tuvastamiseks. „Me elame nüüd DNA-ajastul,“ rõõmustas Venkateswaran.

Venkateswarani töörühm võitis konkursi, mille eesmärgiks oli prognoosida jaamas toimuvaid bakteriaalseid protsesse sajanditaguse tehnoloogia asemel kõige uuema nüüdis-DNA-tehnoloogia abil. Uurijad võrdlesid kosmosejaama filtritest ja vaakuumist kogutud tolmuproove JPL-i maapinnal asuvate ülipuhaste laboratooriumide, nn puhasruumidega (ingl cleanroom). Jaamas osutusid bakterid märksa arvukamateks.