Uus teooria ühendab kaks levinud hüpoteesi, et miks mammutid välja surid
Tuhandeid mammutiluid uurinud venelane järeldab, et allakäigule sillutasid teed mikroelementide nappusest tingitud luuhaigused, kirjutab ERR Novaator.
Järeldus võiks siduda üheks teooriaks kaks kõige populaarsemat hüpoteesi – kliimamuutused ja inimestest jahimeeste mõju.
Sergei Letšininski kirjutab ajakirjas Arheological and Anthropological Sciences, et kliima soojenemisest tingitud igikeltsa sulamine ja rannikualadel toimunud üleujutused oleks viinud 15 000 aasta vältel mitmete mammutite jaoks elutähtsate mineraalide merre uhtumiseni.
Loomad oleksid vaevelnud seetõttu naatriumi, tsingi, kaltsiumi ja magneesiumi puuduse käes. Mikroelemendid on hädavajalikud luude moodustumiseks ja normipäraseks arenguks.
Letšininski leidis tänapäeva Venemaa, Poola ja Tšehhi aladelt leitud enam kui 23 500 mammutiluu ja hamba analüüsil erinevatest luuhaigustest märke neist 90 protsendi puhul.
Kõige sagedamini kimbutas loomi luuhõrenemine ja -pehmenemine. Seejuures täheldati seda isegi imikueas mammutite puhul. Luude haprus ja moonded oleksid omakorda muutnud loomad kergemini haavatavaks ning hõlbustanud nende küttimist.
Eelnevalt on radiosüsiniku meetodit kasutades leitud, et inimeste asuala laienemine langeb ligilähedaselt kokku mammutite piirkonnast kadumisega. Seevastu isoleeritud Alaska lähistel asuval St Pauli saarel võis mammuteid kohata vähem kui 5700, Wrangeli saarel aga isegi 4000 aasta eest.
Kuigi järeldused põhinevad Euraasias päevavalgele tulnud leidudel, oletab Letšininski, et teooria peab paika ka Põhja-Ameerikas elanud mammutite puhul.
