Rothschildid - kunagi maailma rikkaim suguvõsa, tänaseks raha kõik kadunud?

Nathan Mayer Rothschild (1777 – 1836) oli pankur Londonis, kes kasvatas oma jõukust eriti Napoleoni sõdade ajal ja Wikipedia väidab ta omaaegse varanduse suuruseks 450 miljardit dollarit, isegi enam kui tavaliselt kõigi aegade rikkaimaks peetud Mali valitsejal Mansa Musal (14. saj, arvatava varandusega 400 miljardit dollarit).

Keda üldse kõigi aegade rikkaimaks pidada, on tõlgendamise küsimus, ning see, et mõned allikad Rooma keisrit Augustust (63 e.m.a kuni 14 m.a.j.) ja enne teda jõukust kogunud Marcus Licinius Crassust (suri 53 e.m.a.) lausa triljonärideks loevad, ei vähenda kuidagi Rothschildide rolli ajaloos. Oli aeg, kui see perekond sümboliseeris jõukust kogu läänemaailmas, kuigi täna me selle suguvõsa esindajaid enam Forbesi edetabelitest ei leia. Hea, kui mõni neist üldse miljardäride hulka kerkib, enamik on kaugel sellest piirist allpool.

Esimesena leiame selle perekonnanimega inimese 16. sajandist, Izaak Elchanan Rothschildi, kes sündis aastal 1577. Frankfurdi juutide linnaosas rahavahendusega tegelenud perekonna esindaja Mayer Amschel Rothschild leidis 1760. aastatel tee Hessen-Kasseli maakrahvide õukonda ja suutis ajada kokku juba suure varanduse, mida viiele pojale pärandades pani ühtlasi aluse ka Rothschildide pangandusele Londonis, Pariisis, Viinis, Napolis ja Frankfurdis.

Just oma poegi erinevatesse linnadesse delegeerides pani ta tegelikult aluse rahvusvahelisele pangandusele. Hoides pangad sama perekonna käes, suudeti säilitada ka suur salastatus, ehk nende jõukuse algusaja kohta pole otseallikaid sisuliselt olemas, hilisem kirjandus on aga täis väljamõeldisi ja legende. Kuna ka rida teisi juudi suguvõsasid järgis Rothschildide kombeid, said juudid ka 19. sajandiks enda kätte suure mõju üleilmses rahanduses üldse.

Niisiis Mayer Amschel Rothschild suri 1812, ja tema pangandusimpeeriumi kandsid edasi pojad Amschel Mayer Rothschild (1773–1855, Frankfurdis), Salomon Mayer Rothschild (1774–1855, Viinis), Nathan Mayer Rothschild (1777–1836, Londonis), Calmann Mayer Rothschild (1788–1855, Napolis) ja Jakob Mayer Rothschild (1792–1868, Pariisis). Suguvõsa esindajad rikastusid ajal, mil erinevad õukonnad vajasid sõja jätkamiseks raha, vastutasuks tõsteti Rothschildid ka aadliseisusesse, kuigi parun oli nende kõrgeim tiitel. Paraku sündis Rothschildidel arvukalt lapsi ja jõukuse jagunemine kõigi vahel tähendas ka seda, et ükski nende järglastest enam nii rikas ei ole.

Londonis pidas Nathan Mayer Rothschild praktiliselt ainuisikuliselt üleval Napoleoni vastast sõda, ka Waterloo lahingu võidust 1815 sai tema oma kanalite kaudu teada juba päev enne kui ülejäänud Suurbritannia. Sellest päevast piisas, et aktsiaturult hiigelkasum teenida.

Tööstusliku revolutsiooni ajastu, eriti kuna sellega kaasnes ka terve rea uute riikide teke Euroopas, eriti aga Ladina-Ameerikas, kes kõik olid suures rahahädas, aitas nendel, kellel rohkem raha käes, laene andes selgelt oma mõju kasvatada. Kreeka riigivõlg kasvas juba 19. sajandil ka nende laenudest. Rothschildid suutsid ka ise korraldada seda, et näiteks Portugal oli nõus leppima Brasiilia iseseisvumisega. 20. sajandi alguseks olid Rotchschildide esindajad selgelt rikkaimad isikud Euroopas, nende rahaline abi aitas valitsejail võimul püsida, kolooniaid hõivata, suuri ehitisi, sh 19. sajandil ka Suessi kanalit rajada.

Paraku 20. sajand tähendas selle suguvõsa allakäiku. Napolis kaotasid nad jalgealuse juba Itaalia ühendamisel 1861. aastal. Frankfurdi kontor oli 1901. aastal sunnitud uksed sulgema, sest seal polnud enam meessoost pärijat. Perekond on kannatanud tugevalt 1929. aasta kriisis, ning uuemal ajal on nad suuremaid riske eelistanud vältida. Viinist olid kõik Rothschildid sunnitud põgenema juba 1930. aastatel Hitleri võimu eest ja nad leidsid varjupaiga USA-st. Pariisis sai Rothschildide äri suuri tagasilööke 20. sajandi teisel poolel, kui sotsialistid riigis natsionaliseerimislaine algatasid. Täna on edukamad Rotschildid leidnud peavarju pigem USA-s või Šveitsis.

Londoni ja Pariisi harude peaks on David René de Rothschild, ameeriklane, kes juhib praegu ka juudi maailmakongressi. Sir Evelyn Rothschild on kuninganna Elizabeth II isiklik nõuandja finantsasjus. Investeerimispangandusega on Rothschild & Co käes praegu 57 kontorit erinevates riikides üle maailma. Perekonna esindajatel on sidemeid paljude oligarhidega.

Aga nad ei hoia enam maailmamajandust jalul. Rikkaim Rothschild praegu, Nathaniel Philip Rothschild paistab omavat vaid veidi enam kui 1,6 miljardit dollarit. Mõned allikad räägivad küll endiselt kümnetest miljarditest nende varana, aga jõukuse edetabelitest see küll ei ilmne.

Forbesi edetabel ei tee juba ammu enam perekonnale au. Maailma rikkaimate edetabelis leidus 2002. aasta seisuga vaid kümme perekonna esindajat, kelle koguvarandus ei ületanud siis 1,5 miljardit. Võrdluseks praegu rikkaimad isikud maailmas: Bill Gates 79,2 miljardi, Carlos Slim Helu 77,1 miljardi ja Warren Buffett 72,7 miljardiga. Rikkaim juut praegu, Larry Ellison on jõukuselt viiendal kohal.

Rothschilde küll vaesteks pidada ei saa, nad lendavad eralennukitega, juhivad investeerimsfonde, liigutavad endiselt raha, aga muinasjutulised rikkused ja paleed on kadunud. Eks nad on õppinud ka end maksuametnike eest kaitsma.

Ja perekond ei taha selgelt enam olla sellise üleilmse tähelepanu objektiks, mis veel Lenini päevil vasakpoolsete vandenõuteooriatele ainest andis. Legendidel, kuidas Rothschildid olevat justkui Lenini maailmarevolutsiooni toetanud, pole tegelikult alust. Vastupidi, Lenin pidas just vihast sõda "üleilmse pankurite-imperialistide vandenõu", ehk just nimelt Rothschildide vastu.

Küll võime julgelt väita, et Iisraeli riik sündis tänu Rotschildide abile.