Laialt tunnustatud teooria kohaselt võib inimkonna hälliks pidada Ida-Aafrikat. Esimene katse teiste mandrite asustamiseks tehti umbes 90-120 tuhande aasta eest. Vähemalt võib seda öelda Lähis-Idast leitud säilmete põhjal. Ent kuna vanimate Austraaliast, Ida-Aasiast ja Euroopast leitud inimsäilmete vanus ei ületa 40-50 tuhandet aastat, on oletatud, et esimene katse polnud kuigi edukas.

Ka geeniuuringute põhjal võib öelda, et nüüdisinimeste tõsisem maailmavallutus algas umbes 10-20 tuhat aastat varem. Tänapäeva ida-aasia elanike genoomis võib näha märke paaritumisest neandertallastega mandri lääneosas ligikaudu 55-60 tuhande aasta eest.

Hiina lõunaosas asuvas Daoxiani maakonnas asuvast Fuyani koopasüsteemist päevavalgele tulnud 47 nüüdisinimestele iseloomulikku hammast sunnivad aga antropolooge omas senist seisukohta ümber vaatama. Lisaks hammastele leidsid antropoloogid eesotsas Wu Liuga hiidpandade, hüäänide ja mitmete teiste, kokku viie suurimetaja ja 38 tänaseks väljasurnud liigi säilmeid.
Loe pikemalt ERR-ist