Jutt on üheksast saarest või laiust, mis jääliustiku sulamisega paljastusid, kus pole nähtavasti ei loomi ega taimiestikku, aga mis nüüdsest Venemaa territooriumi suurendanud. Suurim saartest on kaks kilomeetrit pikk ja 600 meetrit lai Borzovi lahes, enamik neist asub kas Franz Josephi maa või Novaja Zemlja arhipelaagides.

Riik sai sellega juurde "koguni" kümme ruutkilomeetrit maad, ehk võrreldavalt viie Monaco või 20 Vatikaniga. 41-päevane teaduslik ekspeditsioon Põhja-Jäämeres korraldati augustis-septembris laevadega Senež ja Plaškout, mis läbisid jääkooriku alt vabanenud vetes 10 000 kilomeetrit. Ekspeditsiooni juhtis Põhjalaevastiku kapten Sergei Starotitorov.

Ekspeditsioonil polnud küll võimalik randuda Franz Josephi maa Arthuri saarel, sest see oli liiga tihedalt täis jääkarusid ja morskasid, samas kui veel kaks aastat tagasi ei olnud seal ühtki looma. Ka loomad vajavad nähtavasti kohta, kuhu pageda, sest jäämass on sulanud jalge alt.

Kõik oleks normaalne, kui vaid Venemaa põhjala-ekspeditsioonide taustal poleks suurriikliku ekspansionismi vari, mida paljastas Venemaa lipu asetamine 2007. aastal põhjanaba merepõhja ja 2001. aastal esitatud territoriaalnõue kogu Põhja-Jäämere aladele Venemaa piiridest põhjanabani välja.