Projekti kogumaksumus ulatus üle 350 000 euro ning see valmis AS-i Tallinna Vesi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse koostööna. Kalapääsud rajati Sae, Vaskjala ning Kaunissaare paisudele. Vaskjala ja Sae kalapääsu projekti kaasfinantseeris Ühtekuuluvusfond 180 000 euro ulatuses.

Tegemist on esimeste sedasorti rajatistega AS Tallinna Vesi ajaloos. ASi Tallinna Vesi poolt projekti vedanud Sven Milleri sõnul oli kalapääsude rajamise eesmärk kalade rändetingimuste parandamine ja seeläbi Ülemiste järve valgala jõgede vee kvaliteedi kui ka seal elutsevate kalade liigilise kooseisu ja populatsiooni suurendamine. „Oleme tänaseks juba näinud, et kalad kasutavad kõiki kolme pääsu nii üles- kui allavoolu ujumiseks. Seega võib tänaseks projekti juba lugeda kordaläinuks,“ märkis Miller.

Kalapääsud on rajatised veehoidlate paisudel, mis aitavad kaasa kalade rändele mööda vooluveekogu. Tänu pääsude rajamisele paranevad eelkõige sealsete kalade elutingimused ning nad saavad takistusteta rännata sigimis-, talvitumis- ja kasvualade vahel. Kalapääsude olemasolu on äärmiselt oluline, et neis vooluveekogudes säiliksid elujõulised kalapopulatsioonid.

Tallinna linna peamiseks joogiveeallikaks on Ülemiste järv. Täiendava veevaru saamiseks on Tallinna Vesi rajanud ulatusliku veehaardesüsteemi, mille moodustavad jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ning neid ühendavad kanalid kogupindalaga ca 1 800 km2.

Kalapääsude ehitamist on toetanud Euroopa Liidu struktuurifondid. 2015. Aasta lõpuks on eraldatud juba 20 miljonit eurot, millega on toetatud ligi 90 kalapääsu rajamist Eestis. Riiklike investeeringute abiga on rajatud kalapääsusid näiteks Piusa jõel Korela, Tsüdsinä, Tillo, Saarõ, Tamme, Keldre, Jõksi, Makõ, Kelbä ja Oro paisudest. Pirita jõel on kaladele rändeks avatud Nehatu, Loo ja Paritõkke paisud, Õhne jõel Leebiku ja Tõrva, Mustojal Vihula, Kasari jõel Laastre, Pärnu jõel Kurgja ja Türi-Särevere ning Loobu jõel Loobu pais.

Allikas: Tallinna Vesi