Nobelist William E. Moerner: preemiaga kaasneb vastutus
Käesoleval nädalal pöördub maailma tähelepanu taas Stockholmile, kus jagatakse ihaldatud ja mõnikord vihatud teadusauhindu – Nobeli preemiaid. Augusti lõpus külastas üks eelmise aasta laureaatidest maineka füüsikakonverentsi raames ka Eestit.
ERR Novaatorile antud intervjuus räägib William E. Moerner teaduse võlust, talle keemiapreemia toonud tööst ja elust auhinna võitmise järel.
Üheksa ametit ...?
Californias sündinud W. E Moernerile (62) sobilike asesõnade pole lihtne ülesanne. Doktorikraadi füüsikas saanud mees on töötanud IBMi Almadeni uurimiskeskus optiliste andmekandjate ja polümeeride kallal, pidanud biokeemia ja keemia professori ametit ning pälvis Nobeli keemiapreemia avastuste eest, mida peavad mõned õigupoolest füüsikapreemia vääriliseks.
Mees ise end sellest häirida ei lase. „Muidugi pead sa mingit teemat läbi löömiseks süviti ja väga hästi valdama, kuid teiste erialadega kursis olemine tuleb kasuks. Tänapäeval näeme suurt osa kõige põnevamatest ja kiirematest arengutest aset leidmas just erinevate valdkondade piirialadel. Seetõttu ei tahaks ma ennast pidada ei puhtaks füüsikuks ega keemikuks,“ selgitas 1998. aastast Stanfordi ülikoolis professori ametit pidanud Moerner.
Inseneri stipendiumi saanuna elektriinseneri erialal õppima asunud Moerner lõpetas 1975. aastal Washingtoni ülikooli kolmekordse bakalaureusekraadiga. Mees omandas kiitusega ka matemaatika ja füüsika eriala. „Ma nautisin neid kõiki. Etteruttavalt polnud see üldse nii raske, kui see väliselt paista võib. Ühe kursuse ainepunkte sai kasutada mitmel pool,“ märkis professor.
Loe edasi ERR-ist
