TEST: iPhone 6 vs Samsung Galaxy S6 Edge. Kumb on pimeda jaoks mugavam, kas iOS või Android?
Mõlemasse süsteemi on sisse ehitatud ekraanilugejad, kuid need on kohati üpriski erinevad. Kasutasin nädal aega Samsungi Galaxy S6 Edge+i, et teada saada, kui suur see vahe siiski on, kirjutab Kiip.ee.
Olen olnud siiani iOSi kasutaja. Viis aastat tagasi hankisin oma esimese nutitelefoni, iPhone 4. Täna kasutan igapäevaselt iPhone 6.
Minu jaoks nutitelefoni kasutamine tähendab seda, et Twitter ja Facebook on ühed tihedamini kasutatavad rakendused. Enamike inimestega suhtlen läbi Facebooki chati, muusikaline taust tuleb Apple Musicust.
Laen fotosid Instagrami, navigeerin mööda Tallinnat ringi, kasutan pimedatele mõeldud erirakendusi nagu näiteks fotosid kirjeldav rakendus TapTapSee, kaamera abil teksti tuvastav rakendus KNFB Reader.
Loen e-raamatuid ning kuulan taskuhäälinguid. Ühesõnaga, telefon on mu elus kohati isegi olulisem kui nägija inimese elus. On olukordi, kus ilma telefonita ma ei tea isegi seda, mis buss parasjagu peatusesse sõitis, või seda, kus ma ise hetkel asun.
Saan Samsungi uue suure nutitelefoni Galaxy S6 Edge+ kätte. Lülitan iPhone’i välja, vahetan SIM-kaardi ära ja võtan randmelt Apple Watchi. Neid kahte mul järgneva nädala jooksul vaja ei lähe.
Samsung käivitub ja mängib tunnusmeloodiat. Asetan kaks sõrme ekraanile, mis aktiveerib ligipääsetavusrežiimi. Kergelt ebakindla, väriseva hääle ja briti inglise aktsendiga kõnesüntesaator loeb ekraanil olevaid tekste ette, reageerimiskiirus esmapilgul on aeglasem kui iOSil.
Liigun üpriski vaevaliselt läbi seadistusekraanide. Ekraaniklaviatuuril tippimine on ebamugav. Ilmselgelt harjumise asi, 4,7 tolliselt ekraanilt 5,7 tollisele ekraanile ülekolimine ei saagi väga sujuvalt minna, väikese ekraani sisseharjunud tähtede kaugused päädivad mitmete kirjavigadega.
Koduse WiFi parooli pean 3 korda sisestama, Gmaili oma 5 korda. Kirun ennast, et oli vaja nii keeruline parool siis panna.
Esmaseks seadistamiseks kulub ligi tund, kuni jõuan koduekraanile. On aeg hakata installima äppe. See osa läheb juba libedamalt. Suurtähtede ja numbritega segatud paroole tippides harjun klaviatuuriga kiiresti, samuti tundub ekraanilugeja ligipääsuga Google Playle kõik korras olevat.
Siinkohal on paslik märkida, et Google'i poolt Androidi pandud ekraanilugeja asemel kasutab Samsung enda loodud ekraanilugejat Voice Assistant, mis kasutusmugavuselt on Google'i omast mitme hea sammu võrra ees.
Näiteks, et lasta Google'i ekraanilugejal ekraanil olevat teksti tervenisti ette lugeda, tuleb tavahäälestuse korral ekraanile sõrmega joonistada L täht ja seejärel valida menüüst õige valik. Samsungi ekraanilugeja puhul tuleb ekraani vaid kolme sõrmega puudutada ning iOSil kahe sõrmega ekraanil üles poole libistada.
Samuti laseb telefon kõnedele vastata vajutades kodunuppu ja neid katkestada ekraanilukustus nuppu vajutades. See on üks funktsioon, mida iOSil ei ole, kuid mida Samsungi telefonist igatsema jään.
Installin vaikselt rakendusi. Otsustan valida tootjate endi rakendusi, seega hoidun kolmandate tootjate Twitteri ja Facebooki rakendustest. Rõõmsa üllatusega avastan, et mõlemad on üpriski ligipääsetavad ja ekraanilugejaga kasutatavad. Seda ilmselt nii Twitteri ja Facebooki just ligipääsetavusega tegelevate meeskondade tõttu.
Jakob Rosin õpib Tallinna Ülikoolis ajakirjandust ja on Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige
