Avastuse teinud töörühma sõnul on tegu esimese kaksikkraatriga maailmas, mille päritolu on suudetud üheselt tõestada, vahendab ERR Novaator.

Esimene Maad tabanud meteoriit tekitas 700-meetrise läbimõõduga lehtri. Teine aga kraatri, mille läbimõõt küündib 7,5 kilomeetrini

Samast ajaperioodist pärinevaid kraatreid on leitud Maal teisigi. Astronoomid on seetõttu järeldanud, et umbes 470 miljoni aasta eest põrkusid Marsi ja Jupiteri lahutavus asteroidivöös kokku kaks suuremat keha.

Osade selle käigus vallandunud väiksemate kivitükkide orbiit ristus ajapikku suuremate planeetide omaga.

Kokkupõrgete toimumise ajal ligikaudu 458 miljonit aastat tagasi oli Jämtandi maakond poole kilomeetri paksuse veekihi all. Tabamuste käigus vallandunud energia sundis aga ookeani kümneteks sekunditeks taganema.

Järgnenud hiidlaine kandis seejärel setetega segunenud meteoriidikillud tekkinud merepõhja tekkinud tühimikesse.

Kuna laine poolt kokku kantud materjali katva settekihi vanus on identne, järeldab töörühm, et kokkupõrked toimusid tõenäoliselt samal ajal.