Kui 1945. aastast alates hakkasid levima kuuldused, kuidas ühe Colorado farmeri kukk ikka veel elab, pärast seda kui tal pea maha raiutud ja kass selle isegi nahka pistnud, siis oli paljudel põhjust arvata, et tegemist on avaliku pettusega.

Kuid "peata tibu Mike," nagu teda kutsuti, oli päris ehtne. Omanik Lloyd Olsen raius 10. septembril 1945 Fruitas Colorados maha viie- ja poolekuise kukepoja Mike'i pea. Kuid see ei surnud.

Tegemist on ka vist ainsa kukega, kelle kohta on Wikipedias omaette artikkel ja kellel on kirjas lausa eluloolised daatumid - elas ta aprillist 1945 kuni märtsini 1947.

Kirves oli löönud veidi mööda ja nii jäi kaelaveen terveks, nagu ka osa kõrvast ja veidi ajust. Kukeke jäi jalule, üritas isegi veel kireda, mis tähistas küll vaid kõrist kostvat korinat. Ja sellise ime tunnistajaks olnud pererahvas otsustas, et nad üritavad lindu elus hoida. Teda toideti pipetist otse avanenud söögitorru tilgutatud piima ja vee seguga, samasse avausse puistati ka teri, ehk kuigi kukk ei olnud võimeline ise enam nokkima, sai ta kõhu täis.

Peremees hakkas ka kukke ringi vedama ja raha eest laatadel näitama, kuni jõudis sellega lausa ajakirjade Time ja Life veergudele. Paljud pidasid neid uudiseid küll pettuseks, aga peremees viis kuke kontrollimiseks ka Utah' ülikooli teadlaste juurde. Kukk oli ka pärast saatuslikku kirvehoopi võimeline hingama, ta süda jätkas töötamist, liikumiseks polnud peaaju isegi vaja.

Tippajal teeniti selle kuke näitamisest lausa 4500 dollarit kuus (praeguses rahas korrutame enam kui kümnega). Märtsis 1947, ühel järjekordsel ringreisil Arizonas Pheonixi motellis hakkas kukk aga lämbuma ja pererahval polnud võimalik tema päästmiseks enam midagi ette võtta.

Mis juhtub, kui linnul pea maha raiuda ja ta ei sure? Newcastle'i ülikooli teadlane Tom Smulders selgitab BBC-le:

  • Raiumine lahutab peaaju kehast, kuid lühikese aja jooksul on seljaajus ikka veel piisavalt hapnikku.
  • Ilma ajuta võivad neuronid saada spontaanse impulsi, mis paneb linnu jalad (või tiivad) liikuma.
  • Üllatav on pigem see, et lind ei surnud verekaotusse.
  • Enamasti lind küll kukub maha, kuid mõnikord püüab ta ka põgeneda.
  • Nad võivad ka mõnd aega peata ringi joosta, kuid enamasti maksimaalselt 15 minutit, mitte 18 kuud.

1999. aastast alates peetakse Fruitas aga igaaastaseid pidustusi Mike'i mälestuseks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena