Ootamatu ajalugu: kuidas mehed hakkasid monogaamiast lugu pidama tänu vanaemadele

Inimestel välja kujunenud vanaemapõlv, mida teistel liikidel ei kohta, tõi kaasa mitu positiivset muutust.

Tänu vanaemade abile said emad sagedamini sünnitada ning inimeste keskmine eluiga hakkas kasvama. Isegi mehed hakkasid just tänu vanaemadele lugu pidama monogaamiast, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Arvutisimulatsiooni abil selgus, et kui alguses elas vanaema-eani vaid 1% naistest, siis „kõigest“ 60 kuni 24 tuhande aasta jooksul tõusis vanaemade osakaal täiskasvanud naiste seas 43% tasemele. Umbes sama näitaja kehtibki ka praeguste küttide-korilaste hõimude kohta.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Science avaldatud teadustöös vaatles Hawkes koos kolleegidega aga seda, kuidas vanaemad mõjutasid meeste ja naiste arvulist vahekorda algelises ühiskonnas.

Selleks võrdlesid nad emaste ja isaste suhet inimahvide seas (kes vanaemapõlve ei tunne) ning meeste-naiste osakaalu tänapäevaste küttide-korilaste juures.

Arvutianalüüs näitas, et kui populatsioon tunneb vanaema-staatust, siis miljoni aasta jooksul kahekordistub populatsiooni meeste osakaal viljakas eas naiste suhtes.

Selle põhjuseks on asjaolu, et eluea pikenedes muutuvad naised pärast menopausi viljatuteks, mehed aga on jätkuvalt võimelised lapsi saama.

Meesterohkus tõi aga kaasa karmi konkurentsi viljakas eas naiste pärast, igal konkreetsel mehel muutus kaaslase leidmine üha raskemaks.

See viiski viimaks monogaamia väljakujunemiseni: mehed hakkasid kord juba leitud kaasat kaitsma ja hoidma, et saada kõik oma lapsed just temaga.