Durrington Wallsist, vähem kui kolme kilomeetri kauguselt Stonehenge kuulsaimast kiviringist, kaevati juba 2004-2006 välja jäänused kohalikust asulast, mis eksisteerinud millalgi 26. või 25. sajandil enne kristliku ajaarvamise algust. See asula eksisteeris küll vaid pool sajandit, aga tegemist oli nähtavasti suurima neoliitikumi asulakohaga Põhja-Euroopas.

Kuid seal asus ka 500-meetrise läbimõõduga kiviring, mis oli selgelt suurim kiviring Euroopas ja täiendas lähikonnas tänaseni kõrguvat Stonehenge'i. Mõõtmete järgi on sellele antud juba nimeks Durrington Wallsi super-henge.

Videoklipi põhjal, mille valmistas Ludwig Bolzmanni nimeline arheoloogiliste otsingute ja virtuaalarheoloogia instituut, võib järeldada, et rida nelja-viiemeetrisi kivirahne (kokku vähemalt 90 tükki) kõrgus C-tähe kujulise areeni välisserval, kuid oli kuju kaotanud ja kadunud avastamatult maapinna alla, ligemale 4500 aastat tagasi. Ka nüüd leiti nad mitte kaevates, vaid radaritega otsides.

Miks kivirahnud püsti aeti, on sealgi paras müstika.

Stonehenge ümbrus oli täis teisi, samal ajal kiviaja lõpus või pronksiaja alguses püsti aetud, tänaseks maastikusse kadunud kivi- ja puitmonumente. Mõned neist moodustasid ühise kompleksi võimsaima kivipühamuga, teised eksisteerisid eraldiseisvalt.