Kas nutta või naerda? Enam kui poolte psühholoogiakatsete tulemused ei pruugi vett pidada
Praktikas jääb aga teadlastel teiste tulemuste kontrollimiseks avalda-või-hävi aksioomi tõttu üha vähem aega. Saja psühholoogiaalase uurimuse tulemusi korrata püüdnud kollektiiv teatab nüüd, et see õnnestus vähem kui 40 protsendi uurimuste puhul, viidates ulatuslikule probleemile, kirjutab ERR Novaator.
„Uued, positiivsed ja muidu suurepärased tulemused läbivad retsenseerimise protsessi edukamalt, mis võib viia nihkeni avaldavate uurimuste sisus, välja jäetakse negatiivsed tulemused ja uurimused, mis ei lähe olemasoleva pildiga kokku.
Kui see toimub laialdasemal skaalal, siis muutub avaldatud kirjandus reaalsusest ilusamaks,“ tõdes taasprodutseerimise projekti eestvedanud Avatud Teaduse Keskuse (Center for Open Science) tegevjuht Brian Nosek tulemusi esitledes.
Kahe aasta eest asutatud vabaühing tegeleb muu hulgas avatud teaduse populariseerimisega ja pakub teadlastele tasuta platvormi oma tulemuste osaliselt või täielikult avalikuks tegemiseks.
Lõhe olemasolule viitavaid ülevaateartikleid on ilmunud varemgi. Näiteks 2005. aastal ilmunud teoreetilises analüüsis nenditi, et rohkem kui pooled avaldatavad tööd on muu hulgas uurimisaluste arvu, nähtud efekti suuruse ja uuritud seoste arvu tõttu pigem väärad kui tõesed.
Paari aasta eest rakubioloogia ja vähiuuringute olukorda hinnanud kahes töös jõuti eelnevaid uurimusi proovile pannes samale tulemusele vastavalt igal kümnendal ja neljandal juhul.
